Suleqatigiissitsisut Kalaallit Nunaat pillugu takorluugaat
– Aningaasarsiornikkut nammineq napatissinnaasoq tunngavigalugit kiffaanngissuseq, ilisimasat, patajaatsumik inuutissarsiornq aamma nunarsuarmioqataanissaq. Suleqatigiissitsisut sulissutiginiarpaat naapertuilluarneq aamma nalilimmik inuuneqarnissaq, tunngavigalugit politikkikkut amerlanerpaat isumaqatigiissutaat aamma demokratimik ataqqinninneq.
Suleqatigiissitsisut sukkulluunniit sulissutigerusuppaa nalilimmik inuuneqarnissamut annerpaanik anguniagaqarnissaq aamma naapertuilluartuliortoqarnissaa innuttaasunut tamanut ataasiakkaanut. Sulissutiginiarparput naalakkersuisutta aalajangertagaasa amerlanerpaanit tapersersorneqartarnissaat kikkut tamaasa assigiimmik tusarnaarlugit demokratimi pilersissimasatsinni.
Kalaallit kulturiat aallaaveqarpoq naapertuilluartumik peqqusinermik, kikkut tamarmik sulissasut, iluamik iluaqutissarsissagutta. Kikkut tamarmik atorfissaqarput kikkut tamarmik naleqarmata. Naapertuilluarneruvoq tunniussaqarnerpaat aamma iluaqutissarsinerpaasariaqartut. Sulineq imminut akilersinnaasariaqarpoq tunniussaqarlunilu. Kisianni kikkut tamarmik nalilimmik inuuneqarnissaminnut periarfissinneqartariaqarput. Imminut pilersorsinnaanngikkaanni periarfissaajuartariaqassaaq nalilimmik inuuneqarsinnaanissaq naapertuilluarneq íluarusunnerlu misigisimallugit. Kikkut tamarmik tunngaviusumik taamatut atugaqarsinnaasariaqarput. Pisariaqartitagut assigiinngitsuupput taamaattumik amerlanerussuteqartut pisariaqartitaat ataasiakkaat pisariaqartitaannit pingaarnerussapput. Tassa uangut kalaallit kulturikkut kingornussarput.
Pitsaanerpaat amerlanerpaanut
Suleqatigiissitsisut sukkulluunniit amerlanerpaanut pitsaanerpaaq tunngaviusumik pingaarnerutittarniarpaa. Nunami muteerniusumik nunarsuarmioqataaffiusumilu inunnut amerlanerpaanut ajunngitsorsiassaq anguneqartarpoq aqqutigalugit ilinniartitaaneq, peqqinnissaqarfik pitsaasoq, najugaqariaaseq attaveqaqatigiinnerlu pilersaarusiorluakkat, pisortat suliffeqarfiutaanik alliartortumik namminersortunngorsaaneq, sulliviit ingerlannerannut politikerit minnerusumik akuliusimanerat aamma aqutsisoqarneq siulersuisoqarnerlu ilinniarsimassutsikkut piginnaasaqarluartut. Taamaaliorluni pilersinneqartarput inuussutissarsiornermi sinaakkutissat pitsaanerpaat aamma aningaasarsiornikkut siuariartorneq taamatullu ataasiakkaat pitsaasumik inuuneqarnissaat. Ersarissumik ingerlatsinerup politikkikkullu patajaassuseqarnerup uummarissassavai suliffeqarneq ingerlalluartoq, avammut tunisassiornerup allisarnissaa inuiaqatigiinnilu tungiuinerup aningaasalersornissaa. Pisortat ingerlatsinerat pitsaasuussaaq, uppernassaaq aamma pissuserissaarnissamut maligassiuisuussaaq inuutissarsiortunullu namminersortunut suleqataalluarluni.
Nungukkiartuutaanngitsumik pinngortitamik pisuussutinillu atuineq
Aatsitassat, pisuussutit uumassusillit aamma minnerunngitsumik inissaq pinngortitarlu minguitsoq atorneqassapput peqqissaartumik kinguaariit tulliisa pinngortitami inuussutissanik piniarsinnaanissaat innarlernagu. Suleqatigiissitsisut ilisimatuussutsimik piujuaannartitsinissamillu tunngaveqarluni pisuussutitsinnik uumassusilinnik atuinissamut inatsit maannakkut atuuttoq tapersersorpaat aamma sulissutiginiarparput tunngaviup tamatumap aamma pisuussutitsinnut suugaluartunulluunniit atorneqalernissaa. Kalaallit Nunaanni inuussutissaqarneq eqqiluisaarnikkut piumasaqaatit naliginnaasunut naapertorlugit pissaaq taamaasilluni akilersinnaasumik inuussutissanik tunisassiorneq allanillu pisuussutinik tunisassiornermi tunngaviit aamma pitsaaneruleqqullugit.
Naalagaaffeqatigiinni nunarsuullu sinnerani kalaallit inissisimanerat
Kissaatigaarput Kalaallit Nunaata nunarsuup sinnerani politikkikkut aalajaatsutut kiisalu tatiginartunik politikkikkut aqutsisoqartutut isigineqarnissaa. Naalagaaffeqatigiinnerup kusanartumik tunngavissippaa nunarsuup sinnerani nipitta tusaaneqarnissaa. Naalagaaffeqatigiinni suleqatigiinnerup aamma nunanik avannarlernik suleqateqarnerup periarfissaqalersippaa ilisimasanik paarlaasseqatigiissinnaaneq taamaasillunilu avammut tunisassiornermi iluaqutissanik pilersitsilluni. Aamma sillimanissaq eqqarsaatigalugu suleqatigiinneq taanna ammaattariaqarparput. Aningaasarsiornikkut imminut napatissinnaaneq suli anguneqanngilaq, anguneqarsinnaavorli nunarsuup sinneranitulli ilinniartitaaneq, ilisimatusarneq nutaaliornerlu ilersinniarlugit aningaasaliisarnikkut. Kulturerput pinngortitarpullu pinnersorsuaq nunarsuup sinnerani kulturimut kusanartumik ilapittuutaavoq aamma sinaakkusiivoq takornariaqarnermut, inuppassuit inuutissarsiutigisaannut aamma taakku tikeraat kulturitsinnik oqaluttuuttarpaat pinngortitarlu inuuffigisarput nittarsaallugu tikeraat angerlarunik oqaluttuassaqartillualerlugit.
Kulturikkut aporaanneq – alianartoq akuerisariaqagarpulli konflikt
Kalaallip kialluunniit arlaanni misigiumaapaa kulturikkut akerleriinneq. Inuppassuit annersinneqartarput aamma ikit tamarmik maminnikuunngillat. Isummat pigiliussat ilisimaatsuunerlu inuppassuarnik anniartitsinikuupput. Innuttaasut ilarpassuit kulturit assigiinngitsut naapinneranni asanninnerup kinguneranik inunngornikuupput. Taakkuli asissorneqartarput naak asanninneq pisuulluni inunngortitaasimagaluarlutik. Pisimasunut tappippallaarnerup siunissami periarfissat aserortertarpai. Annernartoqarnera assortunngilarput kissaatigaarpulli qanga pisimasuniinnerup annernarsinnaanerata alianarsinnaaneratalu takuneqarnissaat uatsinnut avissaartuutsitsimmata suleqatigiinnissaraluarput innarlerlugu.
Suleqatigiissitsisut takorluugaanni tunngaviuvoq politikkikkut sapinngisamik amerlanerpaat isumaqatigiissuteqartarnissaat
Suleqatigiissitsisut maannakkut demokrati tunngavigalugu sinniisoqartarneq illersorniarpaat, tassani pissaaneq pingasunngorlugu aveqqasoq atorlugu, inatsisiliortut Inatsisartut, atortussanngortitsisartut Naalakkersuisut aamma eqqartuussiviit eqqartuussisartut.
Suleqatigiissitsisut tusagassaqartitsiviit pissaanermik tigummittunik nakkutilliisuunerat illersorpaat. Qanorluunniit oqalussinnaatitaaneq aamma inuiaqatigiinnik isornartorsiutinik tamanut saqqummiussisinnaatitaanerup qularnaassavaa politikkikkut aalajangiinerit paasiuminartuunissaat tamatta ilisimasaqalersilluta aqutsisoqarfinnullu taamatullu inatsisiliortunut peqqinnartumik apeqqusiisinnaatilluta.
Assigiinngitsunik isummersorsinnaasunik soqutiginartumillu tusagassaqartitsiveqarnissaq pisariaqarpoq innuttaasut politikkimi sulinermut taamatullu inuiaqatigiit ingerlanneqarnerannut tamakkiisumik paasisimasaqarnissaat qularnaarumallugu, isummersinnaaqqullugit qanoq ataatsimoorluta pisuussutigut aqunneqassanersut. Oqallinnerit taamatullu pissuserissaarluni ataavartumik oqallinnerit pissaanermik tigummialinnut innuttaasunullu periarfissaajuartariaqarpoq – qinersilernerup naalaannaani pinnani. Suleqatigiissitsisut atertik atorluarniarpaat – siunissarput sanarfineqartariaqarpoq politikkikkut amerlanerpaat isumaqatigiissutaat tunngavigalugit.
Oqaloqatigiinneq oqallinnerlu eqqissinermut ineriartornemullu aqqutissaapput
Oqaloqatigiinneq eqqissinermut qanilaarnissamullu tunngaviuvoq. Oqaatsinik ineriartortitsinermut suliniutit inuit akornanni utaqqisinnaassutsimik ikiuukkumatussutsimillu taperneqartariaqarput. Najukkami kulturimut suleqataarusukkaanni namminerlu piumassuseq tunngavigalugu suleqataarusunneq ataqqineqartariaqarput aamma piginnaasat ineriartortinneqassapput uummarissillutillu. Ataatsimoorutta angusassarput killeqanngilaq – aamma kinguaariit tullii eqqarsaatigalugit. Pisariaqartitsisoqartillugu qangarsuaaniilli ikiuukkumatussuserput ilisimaneqarpoq aamma ilaqutariit pissarissaartut meeqqanik sumiginnakkanik ikiuuttuarput, aamma Kalaallit Nunaanni taamaattariaqarpoq. Imminut eqqarsaatigeqqaarani ikiuuttarneq uummarissartariaqarpoq.
Aningaasarsiornikkut namminiilernissaq anguniagaavoq
Suleqatigiissitsisut aningaasarsiornikkut namminiilernissamut anguniagaat piviusunngussappat pisariaqarpoq sulisartut piginnaasaasa qaffassarnissaat aamma allannguinissamut piumassuseqarnissaq. Atorfininnissap siorna kingornalu ilinniarnissaq kajuminnartunngortittariaqarpoq pitsanngorsarneqarlunilu. Sulisinnaanngikkaanni taava inuiaqatigiittut tamatsinnut ataasiakkaat iluaqutinngortinnissaannut sinaakkutissanik sanasariaqarpugut tassani inuit ataasiakkaat nalilittut misigisimalernissaat pillugu. Bloktilskudip kalaallit politikkikkut ingerlatsinerat allaffissornerlu akilersornikuuvai tungiuinermillu pilersitsinikuulluni tunngavigalugu piumasaqaatitaqanngitsumik ikiorsiisarneq ilaatigut sinnassaatitut isigineqarsinnaasumik ineriartornermullu kingaallassaatitut. Nunatta aningaasarsiornikkut namminiilivinnissaanut innuttaasut amerlanerpaat aningaasarsiornikkut imminnut napatissinnaalernissaat aallarniutaassaaq. Tamatuma pisariaqartippaa akileraartarnerup allanngortinneqarnissaa inunnut ataasiakkaanut sulineq imminut akilersinnaanngortillugu imaluunniit sulinerunissaq imminut akilersinnaanngortillugu. Pisortanit ikiorserneqartarnissaq periarfissani kingullersaassaaq, kikkut tamaasa pisariaqartikkatsigit tassanilu Namminersorlutik Oqartussat siuttuusariaqarput maligassiuilluarlutik.
Pisortat suliffeqarfiutaasa siulersuisuinut ivertinneqartarneq ajungitsorsiassatut isigineeruttariaqarpoq, siulersuisunngortummi sulisinnaasariaqarput aamma siulersuisuni ilaasortatut akisussaaffimminnik ilisimalluartariaqarput nakkutilliisuullutillu piginnaasaqarluartut aamma pisortanut isumassarsioqatigineqarsinnaallutik.
Suleqatigiissitsisut pisortat aningaasartuutaannik ikilisaaniarput
Pisortani aningaasartuutit qaffakkiartupiloornerat killilertariaqarpoq aamma namminersorlutik inuutissarsiortut qiimmassartariaqarput. Inatsisit iluarsartuunneqartariaqarput pisortat pisortat aningaasaataannik kukkusumik atuinissaat ajornarnerulersinniarlugu.
Suleqatigiissitsisut inunnik isumaginninnermut politikkiani tunngaviuvoq nalilimmik inuuneqarnissaq
Inuiaqatigiit nalilerneqaatigissavaat sanngitsoortatsinnik ikiuisinnaassuserput. Eqqunngitsuliortoqarsimappat sapinngisannguatsinnik ikiuissaagut. Tarnikkut napparsimagaanni imaluunniit timikkut nungullarsimangaanni taava pingaarnerutissavarput qanoq ataqqinassuseq pigiinnarneqarsinnaanersoq imaluunniit uterteqqinneqarsinnaanersoq. Kikkut tamarmik ataqqinassuseqarnerat ataqqisariaqarpoq. Ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisut inuiaqatigiittut ikiorsinnaasariaqarpagut. Immitsinnut piumaffiginerussagutta immitsinnut ataasiakkaarluta aallarniutigisariaqarpugut. Ikiuuttariaqarpugut pisariaqartitsisoqartillugu. Inuuneq aallartippat, siunissami kinguaariinnut pitsaasumik tunngaviliisussaq isumassuineq aallarniutaassaaq aamma naggaserneqarsinnaassaaq eqqissinermik ataqqinassuseq pigalugu. Erninerup kingorna sulinngiffeqartarneq sivisuneq aamma sumiginnarneqartunut ikiuigasuarnerusarnissaq piffissaq ungasinnerusoq isigalugu inunnik peqqinnerusunik pilersitsissaaq. Inuunermi sumiikkaluaraanniluunniit aamma qanorluunniit periarfissaqaraluaraanni isigisariaqarpagut periarfissat aaqqiissutissallu, inuunermik naleqarnerulersitsisartut. Inuppassuit piginnaanitik atunngitsoortarpaat. Suiaassuseq, sumiuuneq, innarluuteqarneq, oqaatsit, upperisaq imaluunniit qanorluunniit atoqatigeeriaaseqarneq asissorneqarnermut mattunneqarnermullu sakkugineqanngisaannassapput. Inuiaqatigiit iluaquserumallugit eqiigasuuneq aamma piumassuseq inuup nalilerneqarneranut tunngaviussapput. Inuiaqatigiit pilersikkusuppagut sapinngisamik eqqarsartaatsikkut nukittunerpaat, allanillu inissaqartitsisinnaasut. Assigiinngilagut aamma assigiinnik pisariaqartitaqanngilagut. Naligiippugulli aamma naligiimmik pisinnaatitaaffeqarpugut pisussaaffeqarlutalu. Naammagittarnissatsinnut piumasaqaatit angipput, pisariaqarpulli inooqatigiissagutta suleqatigiillutalu ammalluta aamma Kalaallit Nunaat nunagissallugu pitsaanerulersissagutsigu.
Ilinniartitaaneq aamma piginnaanngorsarneq kalaallit tamarmik pisinnaatitaaffigissavaat
Ilakkuminartuuneq aamma ilikkagaqarnerunissamut ammaassisarpoq. Ilinniarsinnaanissaq kalaallit tamarmik pisinnaatitaaffigissavaat. Naleqarnerusumik inuuneqalernissamut tunngavissiisarpoq, ikinngutigiit naleqarnerusumik inuuneqarnissaannut tunngavissiisarpoq aamma Kalaallit Nunaata inuuneranut naleqarnerulersitsissapput pitsaasunik meeqqat atuarfeqarnissaat, friskoleqarnissaat, efterskoleqarnissamut periarfissaqarnissaq, ilinniarnertuunngorfeqarnissaq, piginnaasanik paarlaasseqatigiissinnaanissaq, ilisimatusarneq aamma piumasut ilinniaqqissinnaanissaat. Ilinniartitaanermut aningaasaliineq ungasinnerusoq isigalugu aningaasaliineruvoq. Pisariaqarporli aningaasaliissutit Kalaallit Nunaanni pinissaat. Suleqatigiisitsisut sulissutiginarpaat sulinerup pilerinartuunissaa aamma maani najugaqartarnissaq ilinniareernerup kingorna.
Aalisarneq
Aalisarneq Kalaallit Nunaanni inuutissarsiutit pingaarnersaraat. Pingaaruteqarluinnaqqissaarpoq inuutissarsiutip aalajaatsunik sinaakkuteqartinnissaa aamma pisuussutinik aqutsinerup piujuaannartitsinermik tunngaveqarnissaa. Isumaqatigaarput Kalaallit Nunaanni aalisarnerup tamarmiusup MSC-mik allagartalerneqartarnissaa taamaaliornikkut piffissaq ungasinnerusoq isigalugu piujuaannartitsinissaq qularnaarumallugu. Aamma sulissutiginiarparput pisassiissutit angissusilerneqartarnerannut pisasiissutinillu agguaasarnermut tunngatillugu politikerit toqqaannartumik oqaasissaarutsinneqarnissaat. Pisassiissutit aalajangersarneqartassapput Harvest Control Rulesimik taaneqartartoq tunngavigalugu qularnaarumallugu ilisimatuussuseq tunngavigalugu pisassiissutinik aalajangersaasarnissaq. Aamma ingerlatseqatigiiffinnut pisassiisarneq, pisassiisarneq pillugu isumalioqatigiisitat aqqusaaqqaarlugit pisalertariaqarpoq. Sinerissamut qanittumi tamanut paggatassiisarneq pisassiisarnermik taarserneqartariaqarpoq atorlugit ingerlatseqatigiiffiit piginneqatigiilluni pisassiissutinik peqartartussat aamma Community Quotas, periusaasoq najukkami innuttaasut aalisarnissamut pisinnaatitaaffeqalersikkumallugit ingerlaannarnissaat qularnaarumallugu.