Nungusaataanngitsumik aalisarneq pisariaqarpoq

Nalaakkersuisut imminut atanngilluinnartumik politikkeqarput. Illuatungaani ataatsimut tapissutitaqanngitsumik namminiilivinnssap piviusunngortinnissaa suliniutigaat. Illuatungaani biologit pisassiissutissatut siunnersuutigisaannit qaffasinngerungaartunngorlugit pisassiissutit qaffappaat. Siunissami suna inuussutigissavarput? Kinguaassagut sunik inuussuteqassappat? Anguniagaq tassaavoq nungusaataanngitsumik aalisarnissaq piniarnissarlu. Nungusaataanngitsumik atuineq isumaqaannarpoq aamma siunissami isertitaqartassasugut. Aalisarpallaarneq pissutigalugu piffissani piniarfiluttuni qanoq iliussaagut? Paasisaqarusukkuit

Ilinniartitsinermi kukkuluttorujussuarneq taarsiinermik kinguneqartariaqarpoqg

Ilinniagqarniartut aqqaneq marluk ilinniarniakkaminnik aallartitsinngitsut, tamannalu pillugu KINGUSISSORUJUSSUAKKUT nalunaarfigineqartut taarsiivigineqartariaqarput Inuusuttortagut ilinniagaqaqquagut. Maannakkullu akisusssaajumannginneq ”misissuinissallu” takuagut. Inuusuttut ilinniagaqarnissamik pisariaqartitaat tassavoq ilinniagaqarnerup aallartinnissaanut Aningaasanut Inatsimmi sillimmatinit immikkut aningaasaliisoqarneratigut aningaasanik ingerlaannaq pissarsinissiaq. Aningaasanut Inatsimmi sillimmatit mittarfiliorniarnernut atorneqareersimanngippata. Naalakkersuisut, Niuernermik Ilinniarfik suleqatigalugu – Paasisaqarusukkuit

Naalakkersuisut Tunu asuli tusaqqusaarutigaat

Ilumoorsinnaanngilaq ikinnerussuteqartunik Naalakkersuisoqaratta Tunumik qangatut ingerlatsilerusuttunik. Naalakkersuisut pilersaarutigaat ilinniarfiliornissaq taamaallaat ilinniartitsissutiginiarlugu Tunumiusut kalaallisuuliortarneq. Suliffissat, ilinniarfissat aamma aallarnisaasarnerit Tunumi inissaqartinneqanngillat. Kultur piuinnassaaq, kisianni pingaarnerunngila isertitsissutaasinnaasunut nutaanut aningaasaliigaanni, sullivissanut ataavartunut aamma ilinniartitaanermut maannamut naleqqiullugu annermik? Tunup pisariaqartippaa takornariartitsinerup iluanik nutaaliortoqarnissaa, aallarnisaasarneq aamma Paasisaqarusukkuit

Meeqqanut mittatilliisartut nakkutigineqanngillat

Tasiilami eqqaanilu kinguaassiutitigut kanngutsaattuliortartunik uikkaarpoq taamaattumik politiit pisariaqartinneqarluinnarput. Kommunefogedinilli politinillu imaaliallaannaq nunaqarfinni atorfinitsitsisoqarsinnaaneq ajorpoq sulinerminni atugaat akissarsiaallu ajorluinnarmata. Nuannaarutigalugu Suleqatigiissitsisuni tusarparput Kalaallit Nunaat perngarluni Christiansborgimi aningaasanut inatsisissaq isumaqatigiinniutigineqalerpat toqqaannartumik peqataasussanngortoq. Folketingimi ilaasortaatitatta periarfissiissutigineqartoq atorluartariaqarpaat qularnaarlugulu Kalaallit nunaanni politiit kommunefogedillu akissarsiarissaarnerulernissaat, Paasisaqarusukkuit

Kommuneqarfik Sermersuumi meeqqat pingaarnerpaatinneqassapput

Qularutigineqassanngilaq ulluni makkunani aalassassimaartoqarmat Kommuneqarfik Sermersuumi innuttaasunik toqqissiviilliortitsisumik. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit aamma Suleqatigiissitsisut Asii Chemnitz Narupip tunuarnerata kingorna suleqatigiinniarlutik politikkikkut isumaqatigiissuteqarput. Tamanna valgtekniskiusumik suleqatigiiffiussaaq. Meeqqat pingaarnerpaatinneqarput aamma Inatsisartuni Danmarkip ikiortiserineqarnissaa pillugu Inatsisartut aalajangernerisa kingorna suliniutissat tigussaasut aallartinneqarput. Suliniutit aallartinneqareersut: Meeqqat Paasisaqarusukkuit

Folketingimut qinersineq 2019: Suleqatigiissitsisut anguniagaat

Folketingimut qinersineq 2019: Suleqatigiissitsisut anguniagaat Louis Sigurdsen imaluunniit Kim Lyberth qinerukku makku tigussaasut Folketingimi sulissutigissavagut: Atorfilittat aqqutigalugit sulineq aamma inuutissarsiutitigut periarfissat Naalagaaffeqatigiinneq ineriartortinniarparput ajattornagu Atuarneq nangeqqiguk Folketingimi issiatitaqarnitsigu angorusutagut: Kim Lyberth, Samarbejdspartiet – Suleqatigiissitsisut, Folketingimut qinigassanngortittoq, Narsaq. Louis Sigurdsen, Samarbejdspartiet Paasisaqarusukkuit

Kikkut tamarmik paasissutissinneqartassapput

Suleqatigiissitsisunut pingaaruteqarpoq sillimanissaq, tassunga ilanngullugu hackerit saassussisarnerat il.il. pillugit paasissutissat Inatsisartuni ilaasortanut tamanut anngunneqartalernissaat. Isumaqarpugut misilittariaqaripput Kalaallit Folketingimi ilaasortaatitaasa Folketingip Nunanut Allanut Kilitsissiaqarnermullu Ataatsimiititaliaani ilaasortanngortinniarneqarnissaat. Atlantip avannaani qinikkat suleqatigiinnissartik isumaqatigiissutigisinnaappassuk, taamaaliornikkut qularnaarneqarsinnaavoq sillimanissaq pillugu paasissutissat ilaasortanut anngunneqatalernissaat aamma suleqatigiinnerminni paarlaasseqatigiittalernissaat Paasisaqarusukkuit

Inuutissarsiortut pillugit suleqatigiinneq

Pilerisaariartortoqartillugu angalaqatigiinnut ilaatinneqartassapput Danmarkimit tapiissutinik, Bloktilskudinik, ikinngitsunik pissarsisarpugut aamma tamatta kissaatigigunarparput aningaasarsiornikkut siuariartornissarput. Taamaattumik Naalagaaffeqatigiinneq iluaqutsiullugu inuutissarsiortut, takornariartitsisartut, eqqumiitsuliortut aamma timersortartut allallu nunarsuup sinneranut angalanerusalernissaat qularnaartigu. Kalaallit Nunaata nunarsuup sinneranik suleqateqarnissaa kissaatigaarput, sualummik niuernerup avammullu tunisassiornerup iluani. Naalagaaffeqatigiit killeqarfiisa toqqissisimanartut Paasisaqarusukkuit

Nunanut allanut nukittunerusumik politikkeqarnissamut piffissanngorpoq

Suleqatigiissitsisuni qinigaatitatsinnut suliakkiissutiginiarparput Kalaallit Nunaata ilittalu qaninnerulernissaat, aamma Danmarkimut USA-mullu, nunatta iluani pissutsit eqqarsaatigalugit aamma Folketingimi. Sunnguakkulluunniit akorngutissaaartinneqanngilaq  nunanut allanut tunngasut pillugit Kalaallit Nunaata isumatigiinniarnernut akuusarnissaa, nunarput pineqartillugu. Kalaallit Nunaata Danmarkip USA-llu 2004-mi Igalikumi isumaqatigiissut atsiorpaat qularnaarlugu Kalaallit Nunaata nunanut Paasisaqarusukkuit

Sumiiffinni ulorianartorsiorfiusuni politeeqarnerulernissaq ikiuuttarnissarlu pillugit Danmarkimik suleqateqarnissaq

Danmarkip Kalaallit Nunaat, kommunillu suleqatigalugit nunaqarfinni illoqarfinnilu ulorianartorsiorfiusuni politiit amerlisariaqarpai. Assersuutaalluarsinnaavoq Tasiilaq aamma soorlu Qaanaaq illoqarfiillu allat pisariaqartitsiffiusut. Nunarput tamakkerlugu meeraqarpoq ulorianartorsiortuni. Oqaatigineqarpoq: Meeqqat naamaartartut. Meeqqat akornanni haship ajornartorsiutaanera alliartortoq. Imminut toquttartut allaat ukiukittuaqqat akornanni amerliartorput. Inuusuttut pinerluttartut amerliartorput sumiiffinni Paasisaqarusukkuit