Isertorneqassanngilaq utoqqarpassuit Danmarkimut nuuttarmata soraarnerussutisiatik naleqarnerulertarmata. Tamanna tupinnanngilaq, tupinnarporli Kalaallit Nunaata innuttaasut atugarissaarnerulernissaat sulissutiginngimmagu. Kisianni nunap nammineq politikkianut tamanna tunngavoq. Folketingimut isissagutta qularnaarusupparput pensioninut assigiinngitsunut paasissutissanik sanatitsiniarpugut aamma tamakku ukiorpassuarni Kalaallit Nunaanni politikkikkut sangujoraarluni ingerlatsinermit sunnerneqarnikuummata. Paasiuminaatsupilussuusinnaappullumi. Sulissutiginiarparput tamakkut iluarsineqarnissaa aamma paasiuminartunik ilitsersuutinik peqartoqalernissaa kiisalu innuttaasut pitsaasumik paasissutissinneqartalernissaat.
Aamma sulissutiginiarparput napparsimaneq, innarluuteqarneq il.il. pissutigalugu Danmarkimut nuunnermi kalaallit nunaannut attuumassuteqartarnissap pigiinnarneqartarnissaa, kulturitta pigiinnarneqartarnissaa kalaaleqatinullu attuumassuteqartuarnissap, kalaallit peqatigiiffiinik tapersersuinikkut aamma suliniutinut Danmarkimi uatsinnik ataatsimoortitsisunut tapersersuinikkut. Aamma sulissutiginiarparput PTSD pillugu Danmarkimi inatsisaasup nunatsinnut atortussanngortinneqarnissaa.
Aamma soorunami sulissutigissavarput ilinniarsimasut, tarnip pissusaanut immikkut ilisimasallit, perorsaasut aamma allat Kalaallit Nunaannut suliartortalersinnaanissaat inersimasunik meeqqanillu sullissiartorlutik.
Tigussaasoq aallartiffissarput:
Sulissutiginiarparput utoqqalinersialinnut ilitsersuutit ersarillutillu paasiuminartuunissaat. PFA Soraarneq -rup PFA Pensionimut nuunneqarnerata kingorna paatsuugassuterpassuit pilernikuupput atorfilinnut soraarnernut aamma ukiut kingulliit peqqussuterpassuit atuutilersimasut eqqarsaatigalugit. Paasiuminarsaasoqartariaqarpoq tamannalu Folketingimi sulissutiginiarparput. Immikkoortut ilaat eqqarsaatigalugit Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu sulisariaqarpugut, kisianni soraarninngorsimasut puijunngilagut taamatullu Danmarkimut nuuttariaqarsimasut, paasiniaassaagut ersarissaallutalu aamma Folketingip susassai attuumassuteqarnissamut tunngasut pillugit.
Aamma PTSD pillugu inatsisp Kalaallit Nunaannut tulluussarnissaa sulissutigissavarput aamma Kalaallit Nunaannut atuussinnaaleqqullugu. Innuttaaqaterpassuagut PTSD-qarput suneqarsinnaanatilli. Aamma sullinniarpagut kalaaleqatigut innarluutillit Danmarkimiittut aamma assigiinngitsunik nappaatillit katsorsarneqartarnissaat pitsaasumik – ullumimut naleqqiulugu atugaat pitsaaneruleqqullugit – aamma najukkaminni oqaatsiminnik atuisinnaanissaat pillugu taamatullu Kalaallit Nunaanni ilaquttaminnut attuumassuteqartuarsinnaanissaat pillugu Danmarkimiinnerminni. Sullissisut Danmarkimiittut kulturimut qaammarsarnissaat pisariaqarpoq aamma najugaqarfinni Danmarkimiittuni qularnaartariaqarpoq kulturitta paasineqarluartarnissaa aamma kalaallinut taakkulu ilaqutaannut paasinnilluartarnissaat.
Sulissutiginarparput kulturilerisut aningaasaliiffigineqartalernissaat, kalaallit ilaqutariit taamatullu sullivinni oqartussaasut ilisarisimanerulernissaat anguniarlugu aamma kalaallit Danmarkimiittut ilisarisimaneqarnerulernissaat pillugu. Kiisalu napparsimasut uninngagallartullu. Aningaasaateqarfiit aningaasaliisinneqarsinnaapput, kulturimut aningaasaliissutit atorneqarsinnaapput, Kalaallit Nunaat nammineq aningaasaleeqataasinnaavooq aamma allat suliniutinut taamaattunut aningaasaleeqataasinnaassaqqooqaat.