Kilannut tarnguteqannginnera pakatsinarpoq

Kanngunaqaaq. Kigutinut narlorissaatit, kilannut tarngutit nakorsaatillu nalinginnaasut pissarsiarineqarsinnaannginnerat eqqorsinnaanngilaq- Pingaartinneqannginnerat isornaqaaq. Peqqinnissaqarfiup tamanna pisuussutiginngilaa, politikerilli pingaarnersiuineri taamatut kinguneqarput. Siusinnerusukkut aalajangiinerluttarnerit pissutigalugit peqqinnissaqarfimmi sulianik ingerlatsiniartoqarnerani ajornartorsiortarnikuunera eqqaamaneqarunanngilaq, kisianni ukiumi 2020-mi taamatut ajornartorsiuteqarneq eqqorsinnaanngilaq. Kilannut tarngutit pissarsiarineqarniarlik. Illoqarfimmi mikinerusumi nunaqarfimmiluunniit najugaqarneq pissutigalugu Paasisaqarusukkuit

Kiffartuussisut siunnersuut pillugu oqaaseqaatit

Kakkaammi siunnersuusiarisimasama ilaat maanna oqallisigineqarlualermat – allaallu ilisimanngisannik tusagassiortut apersuereersimallutik. Kiffartuussisoq tassaavoq kiffartuussisoq, oqaatsimullu ‘kiffaq’-mut attuumassuteqarani. Pissangaammernaq taama paatsoorneqartigimmat, allaat inunniik uannut sanilliullugit ulluinnarni kalaallisut oqalunnerusuninngarnit. Ilimagereersimavara siunnersuusiaq taanna piinnarlugu naqqinniarsarineqarnissara ukkatarineqarnissaralu. Ingammik kinaassuseraluunniit pisinnaatitaafffiginnginnakku kinaassuserissallugu, qanga kalaallisut oqalussinnaassusera annaasimagakku.  Paasisaqarusukkuit

Nipisat suaat suliamullu attuumassuteqarpallaarneq. Qanoq isumaqarpat?

Suliamut attuumassuteqarpallaarneq qanoq isumaqarpa aamma Kim Kielsenip eqqartuussissusilerisumut naalakkersuisoqarfiata nammineq toqqagaanut paasissutissanik tunniussiumannginnera paasissutissanullu Inatsisartut tunniussinnginnera ilungersunartuuppat? Oqaatsit paatsuugassaanngitsut inuiannaallu paasisinnaasaannik oqaatigeriatigu: Nipisannik pisassiissutit pillugit suliaq ilaatigut Kim Kielsenip angallataanut nipisanniartumit attartortitaanit aalisarneqartussat – peqatigitillugulu angallataa sumiiffimmi nipisannik pisassiissutinik qaffaanermik Paasisaqarusukkuit

Kræftimik napparsimasut inigisaminnit anisitaasarput

Innuttaasut napparsimasorujussuit Danmarkimilu katsorsartittut pillugit suleriaatsit aaqqittariaqarpagut. Meeqqa kræftimik sivisuumik napparsimasut angajoqqaavi assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni angerlarsiffeqarunnaartarput Danmarkimullu nuullutik. Nunatsinni ikiorneqannginnertik pissutigalugu. Napparsimaneranni ikiortariaqarpagut, aningaasarsiassaannik taarsiiffigalugit, nappaateqarneranni ineqarnermut tapersiiffigisinnaanngortillugit aamma sulinermut atassuteqarpat siumut utimullu ingerlanissaannut. Ilaqutariit ilaat meeqqap napparsimasorujussuup qatanngutaaniissanerlutik meerarluunniit Paasisaqarusukkuit

Meeqqat tamangajammik kinguaassiutimikkut nappaateqarsimasut

Meeqqanik kinguaassiuutitigut atornerluisarneq ukiuni kingullerni qujanartumik isiginiarneqarnerulernikuuvoq. Innuttaasut suaartalernikuupput ikiuisoqartalerporlu. Suleqatigiissitsisuni uagut suliaq ukiut arlallit qaangiuttut pinikoq pillugu ilisimatinneqarnikuuvugut, tassani nunaqarfimmi avinngarusimasumi meeraaqqanik kinguaassiuutitigut annertuumik atornerluisoqarsimanera paasineqarnikuulluni. Nakorsap pisarnertut tikeraarnerani paasinarsivoq nunarfimmi meeqqa tamarluinnangajammik, meeraaqqaniit tallimanik ukiullit tikillugit, kinguaassiutitigut nappaatinik Paasisaqarusukkuit

Naalakkersuisoqatigiit allat suliaat kusassaatiginiarsaraat

27 procentit angerlarsimaffimmi nakuuserfigineqarsimaneq oqaatigaat, 37 procentit angerlarsimaffimminni imigassartortoqarpallaartarnera oqaatigaat, kinguaassiuutitigut innarliinerit amerlavallaarujussurput, amerlasuut tamakku saniatigut hashimik atornerluisuupput. Taakku tassa ajornartorsiutit ilisimaneqartut pillugit killiffik kingulleq, ilassutigisinnaavarpullu paasineqanngvitsut, qanga pisartunit taakkunannga kingulerluutit amerlanerujussuusut. Imminut toqoriartarnerit, pisortat siusissukkut suliniuteqartarnerannik ajornartorsiuteqarneq aamma ilisimaneqarluarput. Paasisaqarusukkuit

Meeqqanut aningaasat amerlaqataannik nammineq aningaasaliissaagut

Nunatsinni politikerit tamarmiusut meeqqanut inuusuttunullu kinguaassiuutitigut innarliinerit pillugit eqiilerpasipput. Ukiorpassuarni taamatut pisoqartarnikuuvoq ilisimaneqartariaqaraluarlunilu. Taamaakkaluartoq aningaasat 80 mio.kr. Danmarkimit immikkoortumut tunniunneqartut nammineq naleqqussanngilagut. Politikerertatta sunik pingaarnersiuinerat ajoraluartumik ersarissorujussuuvoq.   Danmarki ikiuivoq, taamatullu qinnuiginninnissaq Inatsartut siorna isumaqatigiissutigaat. Ikiorneqqarnissamik qinnuiviginninnginnitsinni inatsisissatut siunnersuusiortoqartariaqarnikuuvoq! Tamanna Paasisaqarusukkuit

Sipaarutissat allatut aningaasalersorneqarsinnaapput

Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuarmut iluaqutaasumik meeqqanik inuusuttunillu sullissinermi sipaarniarnissatut nalunaarutigineqartumi aningaasat assersuutigalugu IT-mi suliniummi Ilanngaassivimmit suliniutitigullu allatigut kinguartinneqarsinnaasutigut aaneqarsinnaapput. Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuaq pingaaruteqartumik suliaqarpoq, taannalu eqqissillutik naammassisinnaasariaqarpaat. Suliartilli naammassisinnaajumallugu ukioq manna aningaasanik amerlanerusunik atorfissaqartitsipput, aammalu meeqqat inuusuttullu atorfissaqartinneqarnertik akigissanngilaat. Aalisarneq pillugu Paasisaqarusukkuit

Atuillaarnerup aningaasat meeqqanut inuusuttunullu atugassanngortinneqarnikuugaluartut atorlugit aningaasalersorneqarnera kanngunartuliaavoq

Sermitsiami ulloq 27.7.20 atuaqqipparput Namminersorlutik Oqartussat atuivallaarneq ilaatigut Tasiilami meeqqat inuusuttullu naviartumiittut – aammaarlutik – kingulliutinnerisigut aningaasalersoraat. Tamassuma – aammaarluni – naqissuserpaa maannakkut naalakkersuisoqatigiit aningaasat pitsaasumik pingaarnersiuillutik aqussinnaanngikkaat aammalu Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu politikkikkut pitsaanerusumik aalajangiisinnaassunik politikereqartariaqartut. Pisoq mamianarluinnarpoq, Suleqatigiissutsisuniillu Paasisaqarusukkuit