Piginnaasat avissaartuunnerunngitsoq pisiariaqartinneqarput

Piginnaasat avissaartuunnerunngitsoq pisiariaqartinneqarput Naagga, anisitsissanngilagut! Maanna siulersuisuni sulinermi piginnaasat inuiaassutsikkullu tunuliaqutaq pillugu oqallinnitoqarsuaq uterfigeqqissavarput? Ullumikkut siulersuisut suliaminnut piginnaasallit siulersuisuni sukumiisumik sanarfineqarsimasuni ilaasortaapput. Siulersuisuni ilaasortat piginnaasatik tunngavigalugit toqqarneqarsimapput. Taamaakkaluartoq qineqqusaarutaarpaluppoq, maanna tusagassiutitigut sioorasaarisoqarmat. Hans, tassa. Nunatsinni siulersuisuni ilaasortaatitatsinnut oqaloriaaseq sunaana? Qunusaarutit nikisitsineq Paasisaqarusukkuit

Assagut isaappagut – suleqatigiinnerunissamut

Assagut isaappagut – suleqatigiinnerunissamut Nuannerpoq tusarlugu Berthel Haarderip Kalaallit Nunaata Danmarkillu suleqatigiinnerunissaat kissaatigigaa. Tamanna Suleqatigiissitsisut politikkiminni kissaatigiuaannarpaat suleqatigiinnerunissamut periarfissat atorluarneqarnissaat. Apeqqutaavoq taamaallaat kalaallit politikerit ikittunnguit suliamik aallartitsinissaat. Danmark, Savalimmiut Kalaallit Nunaallu nunarsuup sinneranut naleqqiullugit tamarmik nunaarannguupput – ataatsimooruttali nunarsuarmiut suleqatigiinneranni Paasisaqarusukkuit

Inatsisartut pikkorissartarnissaat

Inatsisartut pikkorissartarnissaat   Qinersilerpugut sivitsunngitsorlu nutaanik inatsisartoqalissaagut. Ilaasortanngortussat inuiaqatigiinnut sinniisussapput taamaasillutalu kikkut tamat oqartussaaqataanerat qularnaassavarput.   Kisianni soorlu pisortat suliffeqarfiutaanni siulersuisunngortartut tamarik isumasioqatigiisinneqartartut taava Suleqatigiissitani kissaatigigaluaqaarput Inatsisartut arlaleriarlutik pikkorissarneqartassasut nuna tamakkerlugu siuttuunissaannut piginnaanngorsarlugit.   Suleqatigiissitsisuni – siunnersuutigilersaarparput, Inatsisartut annertuumik mikisumillu aningaasarsiornermut, Paasisaqarusukkuit

Nammineq piumagutta aningaasanut tunngatillugu akisussaasariaqalissaagut

Nammineq piumagutta aamma nammineq aningaasaliissutissat nassaarisariaqarpagut. Aamma ullumimut naleqqiulluta akisussaanerusariaqassagut – pisarialinnillu iluarsartuussilluta – aamma annernassagaluarpalluunniit aamma Aningaasanut Inatsimmi allanngortiterilluta – ingerlatsineq sipaarfigiumallugu ileqqaarlutalu piffissanut sussaaleqiffiusunut. Ukiut sisamakkaarlugit paasilertarparput kingullermik killiffitsinnut naleqqiullugu ajornerusumik inissisimalersimalluta. Taamatut ingerlavugut ukiuni kingullerni 38-ni. Sikup Paasisaqarusukkuit

Innarluutilinnut ineriartornermikkullu akorngutilinnut ikorfartuineq nutaamik eqqarsarfigitigu

Innarluutilinnut ineriartornermikkullu akorngutilinnut ikorfartuineq nutaamik eqqarsarfigitigu Suleqatigiissitsisuni innarluutillit inerortornermikkullu akorngutillit ikiorneqarnissaat politikkikkut oqallisaaneroqqullugu Innarluutillit illersortaata kissaataa taperserparput. Isiginerusariaqarparput inuit paasinnissinnaanikkut ajornartorsiutillit qanoq iluaqusiisinnaanersut.   Allattoq siulittaasup tullia aamma Inatsisartunut qinigassanngortittoq Tillie Chile Martinussen Angummut inuusuttunnguamut infantil autismeqartumut aleqatut paarsisutullu inuttut Paasisaqarusukkuit

Naalagaaffeqatigiinneq 2.0

Suleqatigiissitsisut takorloorpaat Naalagaaffeqatigiinneq nutartigaq. Kalaallit Nunaat Naalagaaffeqatigiinnut ilaassaaq. Suleqatigiissitsisut kissaatigaat naalagaaffeqatigiinneq piuinnarani aammali  Kalaallit Nunaata Danmarkillu annerusumik suleqatigiiffigissagaat. Naalagaaffeqatigiinnerup nutartikkap qularnaassavaa nunatta nunanut allanut tunngasut eqqartorneqartillugit peqataatinneqartarnissaa tamannaavorlu ilaatigut naligiinnerulluni suleqatigiinnissap nunatsinnut  kingunissaasa ilassaat, tassa sutigut tamatigut Kalaallit Nunaata issiaqataatinneqartarnissaa. Paasisaqarusukkuit

Pisassiissutit qanoq agguaateqqinneqartarpat?

Oqartoqartarpoq kikkut tamarmik sila eqqartortaraat, susoqarnerli ajortoq. Aamma taamaappoq politikkimi tassami innuttaasut taasitinneqariataarsinnaapput uffa inuit ilisimanngikkaat suniarnerlutik aamma qanoq. Taava eqqarsaatigilluangaanngitsorpassuit erfangiunneqaqattaarsinnaasarput. Aamma uanga paasiuminaatsuliortartunut ilaavunga. Tusagassiutinut nalunaarut kukkunersioreerlugu nassiussara kukkuneqarpoq allaqqagami pisassiissutit utertinneqarsinnaassasut siumut ukiut 5-t 20-llu akornanni ilisimatitsereernikkut. Paasisaqarusukkuit

Nuummi kapuuisarneq annikippallaarpoq

Quarsaarnarpoq tusarlugu Nuummi MFR-mut kapuuisarneq taamaallaat 50 %-imiimmat.   Nunarsuarmi kapuut ersigineqaqaaq kingunerlutsisinnaanermulli ersissuteqarneq piviusunut naapertuutinngilluinnarpoq. Puigornikuuarpummi nappaatit akiuussutissat atorlugit ingalassimaartitagut qanoq ulorianarsinnaatigisut, allaat toqqutigineqarsinnaallutik. Ilumoorsimappat Nuummi kapitittartut taama ikitsigisut taava ukiorpassuunngitsut qaangiuppata kinguneqarnerlorujussualersinnaavoq. Kapuutinut ersinerup takutippaatigut “nutaarsiassat eqqunngitsut” nunarsuarmi Paasisaqarusukkuit

Aalisarnermi aningaasarsiornermut immikkut ilisimasallit pigissallugit ajussanngikkaluaqisoq aquttut maskinmesterillu piariaqartinneruagut.

Aalisarnermi aningaasarsiornermut immikkut ilisimasallit pigissallugit ajussanngikkaluaqisoq aquttut maskinmesterillu piariaqartinneruagut. Ilaannikkut ilinniagartuutut suleqqilernissara pilerigiummertarpara. Issiarujoorluni eqqarsaruloornermi suliarineqarsinnaasarput qaqutigoortut imaluunniit eqqarsartoqarsinnaavoq itisuunik nunatta sammivissaa pillugu. Uanga nammineq suliarerusussinnaasara tassaavoq aalisarnermi aningaasarsiornermut immikkut paasisimasaqalernissaq. Assersuutigalugu paasisaqarfigerusutama ilagaat ukiut 2000-t ingerlanerini assagiarsunniarnerup aningaasaqarnerput pitsanngoriartissimaneraa Paasisaqarusukkuit

Kikkut pisassinneqasappat (raajanik)?

Suleqatigiissitsisut akerleraat siornatigut pisassinneqartarsimasut salliutinneqartassasut pisassiissutit arsaarinnissutigineqartut agguaanneqaqqilerpata. Assigiinnarpaa lottomi eqqukkat tigoriikkat tigoqqinneqalersut. Demokraatit, Partii Naleraq, Inuit Ateqartigiit Siumullu aalisarnermut ataatsimiititaliami isumaqatigiittumi issiatitaqarput, taakku 2017-mi upernaakkut inatsisartut ataatsimiinneranni immikkoortoq115 aappassaaneerneqarmat Naalakkersuisunut inassutigaat sinerissamut qanittumi avataanilu raajartassiissutit tamakkiisut agguaateqqinneqassasut (TAC – Paasisaqarusukkuit