” Meeqqatit kisivit meerarinngilatit..
Taakku inuunerup imminut kipisanerata ernerai panigalugillu.
Ilissi aqqutigalusi takkuttarput ilinninngaaniinngillalli.
Ilissilu peqatigigaluarlusi ilinnut atanngillat.
Asanninnermik tunisinnaavatit, eqqarsaatsinnilli tunisinnaanngilatit,
Namminnermi eqqarsarsinnaapput” – Khalil Gibran.
Libiamioq-amerikarmioq atuakkiortoq Kahlil Gibran taalliami Meeqqat pillugit oqaluttuutsigut taamatut allappoq. Meeqqat angajoqqaat ”suliniutaasa” kingunerinngilaat, inuuppulli nammineertut, asaneqartussat, ataqqineqartussat kiffaanngissuseqartinneqartussallu. Inuit kiffaanngissuseqartut (inuunerup) inuttarai piginnaasallit, siunissamut isumalluartut namminnerlu piginnaasaminnik tatiginnittut.
Meeqqat namminiilivinniarnermi pilliutigineqassanngillat.
Pissutsit ullumikutut itsillugit amerlavallaat meeqqat atuarfianni nammattumik pissarsiaqarneq ajorput.
Meeqqat amerlavallaat inuunerissaanngillat – tamannalu imminut toquttartut amerlassusaatigut takuneqarsinnaavoq – Kalaallillu Nunaanni atuarfeqarneq nungullarnikuuvoq. Ilinniartitsisut ilinniarsimasut amigaataasorujussuupput.
Tamakku piviusuupput takusariaqakkagut iliuuseqarfigisariaqakkagullu. Meeqqat atuarfiat siunissamut kivitsusuussaaq tassanilu politikerit, ilinniartitsisut, perorsaasut suliamillu ingerlatsisut allat minnerunngitsumillu angajoqqaat ilaqutariillu ataatsimut suliniuteqarnissaat pisariaqarpoq.
Meerartagut namminneq (inuunermi) piginnaasaqarnerminnik tatiginninnermikkut inersimasunngussapput nukittuut
” Inuttut inuuneq pigiuminaqaaq,
saperasi isumaqaleritsi.!”
Narsami palasip politikerillu Henrik Lundip taalliaani Nunarput utoqqarsuanngoravit titarnerni marlunni kingullerni taamatut allaqqavoq.
Meeraanermi inuunnermi atuarfimmilu piginnaasaqalerneq kiffaanngissuseqartitsilersarpoq, toqqissisimallunili pissarsiarineqarluarsinnaanerupput
Inersimasut inersimasutut iliuuseqartarnissaat tassani pisariaqarpoq. Meerartagut polikkimi avissaarniarnermilu suliniutini sakkuussanngillat – meerarmi nammineq anguniagaanngilaq.
Nationbuilding aatsaat inuttut atugarissaanermik tunngaveqaruni iliutsitsiviussaaq suliassarlu taanna nunatut 57.000-it missaannik innuttaqartutut kisimiilluni kivinneqarsinnaanngilaq.
Taamaammat Suleqatigiissitsisuni periarfissatuatut takusinnaasarput tassaavoq nunanit allanit sulisussarsiortarneq – tassa assersuutigalugu ilinniartitsisutut ilinniarsimasut ikippallaarmata – meerartatsinnut toqqissisimanartunik sinaakkusiiniarnermi ikiortissagut ataatsimullu isigalugu meeqqat atuarfiata pitsanngortinnissaanut
TAssani meeqqat atuarfiannut annertuunik aningaasaliinissamik piumassuseqarneq pisariaqarpoq, peqatigitilluguli nassuerutigalugu meeqqat Kalaallit Nunaata pingaarnertut isumalluutigigai.
Meeqqat inuussutullu politikerit suliassaanni pingaarnerpaajupput.