Soorunami partitut ataqqivarput, Namminersorlutik Oqartussat USA-mut Danmarkimullu isumaqatigiissutaat Igalikumi ulloq 6. august 2004-mi atsiorneqartoq, tassani Kalaallit Nunaata Illersornissaq pillugu USA-mut isumaqatigiissut 27. april 1951-meersoq akueraa allannguuteqalaartillugu.
Tassani pissusissamisoorpoq amerikamiut tunngaviat Monroe-doktrin iserfigilaassallugu aamma Kalaallit Nunaannut taamatullu Kunngeqarfiup isumannaallisaanermut politikkianut sunniuteqarmat.
Monroe-doktrinen aallaqqaammut ilisaritinneqarnikuuvoq amerikamiut præsidentianni Monroemit 1823-mi. Taamani siunertaavoq nunarsuarmioqatinut oqaluttuarineqassasoq USA-p , taamanikkut amerikamiut soqutigisamitut isigisaani nunani, Europamiut nunasiaateqarniarsarinissaat periarfissaassanngilluinnartoq.
Ullumikkut Monroe-doktrinen USA-p nunanut allanut politikkiani qitiulluinnarpoq, ersarissuliuutigineqareerluni amerikamiut soqutigisaannut nunat allat tiguaaniarsarissanngitsut. Allatut oqaatigalugu nunat killiit illersoqatigiinnissakkut isumaqatigiissutaat ilaatigut Monroe-doktrinenimik tunngaveqarpoq. Tassa imaappoq tamanna Kalaallit Nunaannut Danmarkimullu imaappoq, Kalaallit Nunaat USA illersornissakkut soqutigisaasa iluanilluni.
Puigoqqajaarsarparput nunarsuup ammalortuunera taamatullu nunatut inissisimanitta pingaaruteqassusaa, tassami Kalaallit Nunaat USA-p Ruslandillu akornanni inissisimavoq. Kalaallit Nunaata amerikamiut soqutigisaani inissisimanera eqqarsaatigalugu apeqqutanngilaq Kalaallit Nunaat Naalagaaffeqatigiinnut ilaanersoq. Kalaallit Nunaat Naalagaaffeqatigiinnut ilaagaluarpat naalagaaffiugaluarpalluunniit namminersortoq taava Kalaallit Nunaata imminnut nammineq iliuuseqarsinnaanissaa killeqarpoq amerikamiut Monroe-doktrin tunngavigalugu illersornissakkut ingerlatsigallartillugit. Soorunami isumaqarpugut Rusland Kinaluunniit Kalaallit Nunaanni soqutigisaminnik aallussilissanngitsut allaat Kalaallit Nunaat, Danmark, USA imaluunniit NATO misigisimalersillugit, soqutigisatik ulorianartorsiortinneqalersut. Uangutsinnut pingaarutilimmik apeqqutaalissaaq Kalaallit Nunaata qanoq iliorluni soqutigisani aallulluarsinnaanerussanerai tassanilu isumaqarpugut Kalaalit Nunaannut iluaqutaanerussasoq Iliuuseqartarutta Naalagaaffeqatigiinni sinaakkutissatut aalajangersarneqarsimasut iluanni. Aamma isumaqarpugut Danmarki qilersortariaqaripput suleqatigalugulu qularnaarumallugu akissaqarluarnissarput Kalaallit Nunaata issittullu ineriartortinnissaannut.
Nalunngilarput silap pissusaata allanngornera issittumi periarfissanik nutaanik ammaassisussaasoq aamma taamaattumik ineriartorneq nunarsuarmioqatigiinnit soqutigineqarpoq aamma Kinamit Ruslandimillu. Issittumi eqqissisimasumik ineriartortoqarnissaa kissaatigaarput sualummik Kalaallit Nunaanni, soorunami, taamaattumik Kalaallit Nunaata innuttaasa toqqissisimanissaat pillugu NATO-mi ilaasortaanissaq akuersaarparput.
Tigussaasumik iliuusissat:
Qularnaarlugu Issittup sualummik Kalaallit Nunaata sakkulersorfiunnginnissaa.
Qularnaarlugu ilitsinnut pitsaasumik annertuumillu attaveqalernissarput aammali politikerit pikkorissarnissaat isumaqatigiinniartarnernut. Tassani iluaqutaassaqaaq Danmarki suleqatigineqarsinnaasuuppat. Qularnaarlugu soorlu oqaatigereeripput, kalaallit folketingimut ilaasortaatittatta Danmarkimi Nunanut allanut Isumannaallisaanermullu Ataatsimiititaliami ilaasortaasalernissaat.
Kalaallit Nunaanni Issittumi navigationscenterimik pilersitsissasugut imarsiortutta iluaqutissaanik aamma imarsiornermut ilinniarfinni iluaqutaasussa<mik. Eqqissisimasumik ineriartornerussaaq tamanna.