Sooq eqqumiitsuliorneq kulturilu?
Suleqatigiissitsisuni tigussaasumik isumaqarpugut eqqumiitsuliorneq ataqatigiissitsilersartoq, nipaarluunermik unitsitsisartoq, kusanartunik pilersitsisartoq, amiilaartitsisartoq, amiilaartitsisarlunilu katsortitsisartoq. Eqqumiitsuliornermi oqaatsit nunarsuarmioqatigiit paasisinnaasaat anngussorneqartarput. Perruaalaarutigaarput Kalaallit Nunaanni eqqumiitsulioriaatsit assigiinngitsorpassuit pigigatsigit.
Nunatta isiginnaartitsiviani isiginnaartitsinermiit nunat avannarliit tapiiffigisaannik takutitsinerniik, qitinnermiik isiginnaartitsisartunut, qalipaallutik assilialiortartuniit assiliisartunut, erinarsortartuniit nipilersortartunut, taalliortunut, atuakkiortunut aamma qiperuisartunut, aap, eqqumiitsulioriaatsit ullumikkut amerlasuupilussuupput aamma kulturi assigiinngitsorpassuarnik imaqarpoq. Eqqumiitsuliorneq kulturilu Kalaallit Nunatsinni takutinneqartarpoq aamma nunarsuup sinnerani saqqummertarfitsinni tupaallatsitsisoqartuartarpoq.
Eqqumiitsuliortorpassuaqarpugut tamatsinnut pisuunngortitsiunik uangullu isumarput naapertorlugu illersortariaqarpagut.
Eqqumiitsuliorneq politikkikkut aqunneqarsinnaanngilaq, kisianni tapiisarsinnaavugut.
Eqqumiitsuliorneq aamma “politikkimut maleruutissanngilaq” assigiinngitsorpassuussaarli, ersertitsilluni, uummaarilluni aamma inuiaqatigiinnut uparuaasinnaassaaq, sinaakkusersueqataassaaq taamatullu aamma silami illup iluanilu takussaassaaq.
Eqqumiitsuliornerup kulturillu inuiaqatigiittut kinaassuserput nukittorsassavaa, inuttut nukittorsassavaatigut aamma apeqqusersuisinnaassaaq, oqaaseqaateqarsinnaassaaq aamma uangut immitsinnu isiginerput titartarsinnaassavaa, immitsinnut sussasareqatigiinnerput aamma allanut. Suleqatigiissitsisut sulissutiginiarpaat inuiaqatigiinnut eqqumiitsuliornerup pingaassusiata ersersinnissaa, eqqumiitsuliorneq nikittorsarumallugu aamma eqqumiitsuliornerup isigineqarnera naleqassusialu. Nunami namminermi aamma Naalagaaffeqatigiinni. Savalimmiut, Danmarkip Kalaallit Nunaatalu kulturikkut paarlaasseqatigiittarnissaat kissaatigaarput taamatullu aamma Nunani avannarlerni suleqatigiinnerup nukittorsarnissaa.
Eqqumiitsuliornermut tapiissutit aamma kulturikkut paarlaaseqatigiittarnerit taamatullu eqqumiitsuliornerup iluani aallarnisaasarneq
Suleqatigiissitsisuni kissaatigigaluaqaarput tapiissutissanik aningaasaliisoqassasoq eqqumiitsuliortut tamarmik qinnuteqarfigisinnaasaannik annermik akissarsianut suliniutinillu allartitsiniarnermut. Kulturimut aningaasaateqarfimmit taakku aningaasat aqunneqassapput, ilaasortaassallutik Naalakkersuisut eqqumiitsuliortullu nammineq toqqagaat ukiut pingasukkaarlugit taarserneqartartussat qularnaarumallugu siulersuisut uummaarillutik ingerlalluarnissaat.
Aningaasaateqarfimmi siulersuisunik toqqaanissamut atatilugu pingaarnerutinneqartassapput ilisimasat aamma immikkoortumi misilittakkat kkiisalu eqqumiitsuliortut atungaannut ilisimasaqarluarneq taamatullu eqqumiitsulioriaatsinut assigiinngitsunut ilisimasaqarneq.
Eqqumiitsuliorneq aqqutigalugu oqaluttuartoqarsinnaavoq ingerlatitseqqeriaatsinut nalunngisatsinnut naleqqiullugu. Eqqumiitsuliorneq aqqutigalugu immitsinnut tarrarsorfigisinnaavugut takullugulu ataatsimoorfeqarluta!
Ataatsimoorfeqarluta oqaatsinit, politikkimit aamma assigiinngissutitsinnik kimeqarnerusumik.
Ineriartorneq nungusaanerunngitsoq, siunissamut aqqutaavoq aamma sulissutiginiarparput Inatsisartut eqqumiitsuliornermut eqqummaarinnerulernissaat taamatullu kulturimi aallarnisaasarnermut.
Aamma annerusumik tapersersorusupparput eqqumiitsuliat nunarsuup sinnerani pilerisaarutiginerunissaat aamma ammaffigaarput eqqumiitsuliortut najukkaminni inunnut nioqquteqartarnissaat, takornarianut aamma angalasunut allanut. Misigisassaasinnaapput, eqqumiitsuliaasinnaapput, atuagaasinnaapput, kulturimut appsiusinnaapput, ivertittagaasinnaapput imaluunniit allarluinnaat. Naalakkersuisut suliassaannut aalajangersimasunut ilaasariaqaraluarpoq eqqumiitsuliornikkut aallarnisaasarneq aamma ataavartumik siammarterinissaq aamma eqqumiitsuliorneq avammut tunisassiorfissatut eqqarsaatigineqartariaqarpoq taamatullu tuniniaaneq pilerisaarinerlu.
Avammut tunisassiassanik pilersitseqataasinnaagutta assut nuannissagaluarpoq.
Aporfiit piaarlik Naalagaaffeqatigiit iluanni
Isertussanngilarput Naalagaaffeqatigiit iluanni eqqumiitsuliortut eqqumiitsulioriaatsillu assigiinngimmata aamma Danmarkimi aningaasaateqarfiit eqqumiitsuliortortatta qinnuteqarfigissallugit pinngitsoorsinnaanngilaat. Danmarkimi Kalaallit Nunaanniluunniit adresseqarneq apeqqutaasariaqanngilaq eqqumiitsuliortutut tapiiffigineqarnissamut, kisianni ajoraluartumik taamaattoqartoq nalunngilarput.
Iluarsisariaqarparput naalagaaffiup aningaasaateqarfiutaanik iluamik inussiarnersumillu oqaloqateqarnikkut. Kalaallit Nunaanni aningaasaateqarfinnut tapeerusuppugut piumasarineqassappat.
Isumaqarpugut danskisut innuttaassuseqartut, danskisut passilslit aningaasaateqarfinnut taakkununnga qinnuteqarsinnaassasut. Aamma Kalaallit Nunaanni Savalimmiuniluunniit najugaqavissutit nalunaarsorsimagaluarunilluunniit. Eqqumiitsuliat immikkuullarissut Danmarkmi takutinneqartarnerat, Danmarkimi naqinneqartarnerat, Danmarkimi saqqummersinneqartarnerat uangutsinnut paasiuminaappoq, tassa najugaq pissutigalugu tapiisoqarsinnaaneq ajormat.
Nalunngilarput danskit aningaasaateqarfiinut tunngatillugu matoqqanersuq piusoq tamannalu pissuteqarsimasinnaavoq kinaassutsimik ingasattajaarluni illersuinersuq danskit tusagassaqartitsiviini tusarsaajuartoq, kisianni isumaqarpugut oqaloqatigiinneq qaammarsaanerlu aqqutissaasut.
Naalagaaffeqatigiinnerullu piuinnarnissaanik anguniaqartutut partiitut isumaqarpugut soorunami aningaasaateqarfinnut tapiisassalluta aamma pissarsisarsinnaassalluta.
Kulturikkut illorsuit
Kulturikkut illorsuit tapersersortariaqarpagut. Kulturikkut illorsuit siammarternissaannut suleqataarusuppugut aamma isumaqarpugut Kalaallit Nunaata kujataani kulturikkut illorsuup tullissaa sananeqartariaqartoq.
Kivitseqataassaaq takornariaqarnerut, eqqumiitsuliornermut aamma kulturimut.
Takorloorparput OPP atorlugu suliassatut aningaasalersorneqassasoq: aningaasaateqarfinnut qinnuteqarluni taamatullu aamma Namminersorlutik Oqartussat kommunillu akileeqataatillugit.
Kulturimut illorsuit aamma eqqarsaataasariaqarput assersuutigalugu silami timersortarfinnik eqqarsarnermut ilanngullugit aamma namminersortut nerrivinnik tuniniaavinnik ininillu nioqquteqartarfinnik attartorsinnaapput aamma tusarnaartitsivittut, filmertarfittut allatulluunniit kulturikkut ingerlatsivittut eqqarsaatigineqartariaqarput.
Isumaqarpugut aamma kulturip illorsui nipilersortartunngorusuttunit, assilialiortartunngorusuttunit allanilluunnii eqqumiitsuliortunngorusuttunit atorneqarsinnaasassasut – ininik attartortarlutik atortunillu.
Eqqumiitsuliorneq akimmassassarneqassagaluarpoq aamma najukkamiittut inuiaqatigiit.
Aamma takornariaqarnikkut, isaatitsinissakkut niuernikkullu periarfissanik pilersitsissagaluarput.