Asasagut isumagiinninnermut ministerit– meeqqat isumannaatsumiinnissaat ingerlaannarlu ikiorneqarnissaat pisariaqarpoq

Nalagaaffeqatigiinnermi maannakkut kiisami suleqatigiilertoqarnera pitsaalluinnarpoq. Kalaallit Nunaat kiisami ikioqquvoq. Kalaallilli Nunaata siulliullugu meeqqat inuusuttullu aningaasaliiffigisariaqarpai, taamaanngippat taakkuninnga salliutitsinnginnitsitut isikkoqarsinnaammat- Tulliullugu sumiiffiit innalerfigineqarneq ajortunik, inissiinissamut periarfissanik, ilaqutariinnut angajoqqaat angajoqqaajullualernissamut pisariaqartitsisunut pikkorissartitsinerit pisariaqartitsisoqarpoq, minnerunngitsumillu ilitsersuisarnissamik, tarnikkut katsorsaasarnissamik, aningaasanik aqutsinermik ikiuisarnissamik ilaqutariinnut siusissukkut Paasisaqarusukkuit

Meeqqanut mittatilliisartut nakkutigineqanngillat

Tasiilami eqqaanilu kinguaassiutitigut kanngutsaattuliortartunik uikkaarpoq taamaattumik politiit pisariaqartinneqarluinnarput. Kommunefogedinilli politinillu imaaliallaannaq nunaqarfinni atorfinitsitsisoqarsinnaaneq ajorpoq sulinerminni atugaat akissarsiaallu ajorluinnarmata. Nuannaarutigalugu Suleqatigiissitsisuni tusarparput Kalaallit Nunaat perngarluni Christiansborgimi aningaasanut inatsisissaq isumaqatigiinniutigineqalerpat toqqaannartumik peqataasussanngortoq. Folketingimi ilaasortaatitatta periarfissiissutigineqartoq atorluartariaqarpaat qularnaarlugulu Kalaallit nunaanni politiit kommunefogedillu akissarsiarissaarnerulernissaat, Paasisaqarusukkuit

Kommuneqarfik Sermersuumi meeqqat pingaarnerpaatinneqassapput

Qularutigineqassanngilaq ulluni makkunani aalassassimaartoqarmat Kommuneqarfik Sermersuumi innuttaasunik toqqissiviilliortitsisumik. Taamaattumik Inuit Ataqatigiit aamma Suleqatigiissitsisut Asii Chemnitz Narupip tunuarnerata kingorna suleqatigiinniarlutik politikkikkut isumaqatigiissuteqarput. Tamanna valgtekniskiusumik suleqatigiiffiussaaq. Meeqqat pingaarnerpaatinneqarput aamma Inatsisartuni Danmarkip ikiortiserineqarnissaa pillugu Inatsisartut aalajangernerisa kingorna suliniutissat tigussaasut aallartinneqarput. Suliniutit aallartinneqareersut: Meeqqat Paasisaqarusukkuit

Qanoq Danmarkim suleqatiginiarsinnaavarput?

Suleqatigiissitsisuni taligut nakkartinnaveerpagut inunnik isumaginninneq pillugu amerlanerussuteqartut akuerimmassuk Danmark suleqatiserineqassasoq. Kisianni tassunga atatillugu qanorpiaq iliussaagut? Aajuku uangut isumarput naapertorlugu iliuuserineqarsinnaasut: Isumagitigu ikiuinerup kingunerisa sivisuumik atanissaat Isumagitigu Kalaallit Nunaanni tarnip pissusaanut immikkut ilisimasalinnik, sociologinik aamma ilisimatuunik uangut kulturitsinnik tunuliaqutalinnik eqqarsaqatigiittoqarnissaa suleqatigalugit Paasisaqarusukkuit

Sumiiffinni ulorianartorsiorfiusuni politeeqarnerulernissaq ikiuuttarnissarlu pillugit Danmarkimik suleqateqarnissaq

Danmarkip Kalaallit Nunaat, kommunillu suleqatigalugit nunaqarfinni illoqarfinnilu ulorianartorsiorfiusuni politiit amerlisariaqarpai. Assersuutaalluarsinnaavoq Tasiilaq aamma soorlu Qaanaaq illoqarfiillu allat pisariaqartitsiffiusut. Nunarput tamakkerlugu meeraqarpoq ulorianartorsiortuni. Oqaatigineqarpoq: Meeqqat naamaartartut. Meeqqat akornanni haship ajornartorsiutaanera alliartortoq. Imminut toquttartut allaat ukiukittuaqqat akornanni amerliartorput. Inuusuttut pinerluttartut amerliartorput sumiiffinni Paasisaqarusukkuit

Meeqqat inuusuttuaqqallu ikiorneqartariaqarput. Massakkut! 

Ullumi Inersuarmi meeqqat ikiorneqarnissaat pillugu oqaaseqaasiarput: Kangiani, Kalaallit Nunaatalu sineriaani meeqqat ikiorneqarnissaat tunngavigalugu Naalakkersuisut Danskit Naalagaffiannut ikioqqullutik saaffiginnissuteqassasut Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut. (Inatsisartunut ilaasortat Partii Naleraq, Demokraatit, Atassut, Suleqatigiisitsisut aamma Inuit Ataqatigiit) Oqalugiarnerit nipilersuutitut ipput, nipilersuutip imaata nuannernersaa unillatsiarnermi Paasisaqarusukkuit

Kangiani, Kalaallit Nunaatalu sineriaani meeqqat ikiorneqarnissaat tunngavigalugu Naalakkersuisut Danskit Naalagaaffiannut ikioqqullutik saaffiginnissuteqassasut Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut

Aalajangiineq qaqutigoorluinnartoq: Partiit tallimat ataatsimoorlutik Naalakkersuisut peqquaat meeqqanik ikiuiumaneq akuerissagaat. Kiisami partiit paasivaat  meeqqat ikiorneqarnissaat pillugu Naalagaaffeqatigiinnut ikiortissarsiortariaqarnitsinnik isumaliutersuuterput, akuersillutillu. Kiisami partiit suleqatigiilerput,suminngtaanneerneq apeqqutaatinnagu, asuli oqalukkunnaarlutik aamma piviusorsiunngitsunik takorluuijunnaarlutik. Kiisami iterput. Matumuuna ataatsimoorluta nalunaaruteqarsinnaalerpugut, taannalu nalunaarut partiitut pilersinneqaqqaarattali piviusunngortikkumallugu sulisimavugut. Paasisaqarusukkuit

TULLIANI QINERSILERUIT EQQAAMAJUK

Tasiilaq pillugu piviusulersaarut Sutigut tamatigut erserpoq uangut politikerit malinnaanngilluinnartugut, atuarsinnaagutsigu Meeqqanut, inuusuttunullu aamma inunnik isumaginninnermut Naalakkersuisoq Martha Abelsen, meeqqat inuusuttullu ikiorneqarnissaannut qujaannartoq. Qanga kingullermik innuttaasunut, inoqatiminnut attaveqarpat – kamannarinerpaavarali: – meeqqat inuusuttullu naalliuttut inunnik isumaginninnerup iluani ikiuisoqanngilluinnarnera kingunipilulimmik? Sooq ikiorneqarsinnaagutta Paasisaqarusukkuit

Qaa ila kommunit immikkut ikiorneqalaariarlik!

Perruualaarutigisarparput inunnik isumaginninnerup iluani “ajunngitsup tungaanut ingerlagatta”. Ajunngilaq ajunngitsup tungaanut ingerlagatta, aallaaviuppat tunngavik ima aseqqukuutigisoq allaat suut tamarmik sussaajunnaalerlutik. Kommuneqarfik Sermersuup nakkutilliinermut nalunaarusiaa kingulleq naapertorlugu amingaaterpaalussuit tikkuarneqarput. Angajoqqaarsiaasinnaasut pissarsiassaanngillat – tamannalu paasilluarsinnaavarput, meeqqanummi angajoqqaarsialerneqarsimasunut ikiuisarneq ersinngigajappoq. Naalagaaffiit Peqatigiit Meeqqat pillugit Paasisaqarusukkuit