Folketingimut qinersineq 2019: Suleqatigiissitsisut anguniagaat

Folketingimut qinersineq 2019: Suleqatigiissitsisut anguniagaat Louis Sigurdsen imaluunniit Kim Lyberth qinerukku makku tigussaasut Folketingimi sulissutigissavagut: Atorfilittat aqqutigalugit sulineq aamma inuutissarsiutitigut periarfissat Naalagaaffeqatigiinneq ineriartortinniarparput ajattornagu Atuarneq nangeqqiguk Folketingimi issiatitaqarnitsigu angorusutagut: Kim Lyberth, Samarbejdspartiet – Suleqatigiissitsisut, Folketingimut qinigassanngortittoq, Narsaq. Louis Sigurdsen, Samarbejdspartiet Paasisaqarusukkuit

Kikkut tamarmik paasissutissinneqartassapput

Suleqatigiissitsisunut pingaaruteqarpoq sillimanissaq, tassunga ilanngullugu hackerit saassussisarnerat il.il. pillugit paasissutissat Inatsisartuni ilaasortanut tamanut anngunneqartalernissaat. Isumaqarpugut misilittariaqaripput Kalaallit Folketingimi ilaasortaatitaasa Folketingip Nunanut Allanut Kilitsissiaqarnermullu Ataatsimiititaliaani ilaasortanngortinniarneqarnissaat. Atlantip avannaani qinikkat suleqatigiinnissartik isumaqatigiissutigisinnaappassuk, taamaaliornikkut qularnaarneqarsinnaavoq sillimanissaq pillugu paasissutissat ilaasortanut anngunneqatalernissaat aamma suleqatigiinnerminni paarlaasseqatigiittalernissaat Paasisaqarusukkuit

Inuutissarsiortut pillugit suleqatigiinneq

Pilerisaariartortoqartillugu angalaqatigiinnut ilaatinneqartassapput Danmarkimit tapiissutinik, Bloktilskudinik, ikinngitsunik pissarsisarpugut aamma tamatta kissaatigigunarparput aningaasarsiornikkut siuariartornissarput. Taamaattumik Naalagaaffeqatigiinneq iluaqutsiullugu inuutissarsiortut, takornariartitsisartut, eqqumiitsuliortut aamma timersortartut allallu nunarsuup sinneranut angalanerusalernissaat qularnaartigu. Kalaallit Nunaata nunarsuup sinneranik suleqateqarnissaa kissaatigaarput, sualummik niuernerup avammullu tunisassiornerup iluani. Naalagaaffeqatigiit killeqarfiisa toqqissisimanartut Paasisaqarusukkuit

Inuusuttagut ilinnialernissaannut nukittorsassavagut – oqaatsit pingaaruteqaqaat

Oqaatsinik ilinniarneq, efterskoleriarnissamut periarfissaqarnissaq aamma nunanut allanut aallarnissamut Meeqqanut inuusuttunullu nunanut allanut nunanullu avannarlernut programmit nukittorsarniarpagut. Taamaasillutik nunarsuarmi sumiluunniit atuarsinnaalissapput, efterskolersinnaalissapput inuusuttut immmikkut pilerigisaannik neqeroorutilinni aamma taamaasilluta qularnaassavarput inuusuttut nammineq aalajangikkaminnik ilinniarsinnaalernissaat.  Aamma isumaqarpugut nunatsinni sulissutigisariaqaripput efterskolit højskolillu pitsaasumik kalaallisut, Paasisaqarusukkuit

Nunanut allanut nukittunerusumik politikkeqarnissamut piffissanngorpoq

Suleqatigiissitsisuni qinigaatitatsinnut suliakkiissutiginiarparput Kalaallit Nunaata ilittalu qaninnerulernissaat, aamma Danmarkimut USA-mullu, nunatta iluani pissutsit eqqarsaatigalugit aamma Folketingimi. Sunnguakkulluunniit akorngutissaaartinneqanngilaq  nunanut allanut tunngasut pillugit Kalaallit Nunaata isumatigiinniarnernut akuusarnissaa, nunarput pineqartillugu. Kalaallit Nunaata Danmarkip USA-llu 2004-mi Igalikumi isumaqatigiissut atsiorpaat qularnaarlugu Kalaallit Nunaata nunanut Paasisaqarusukkuit

Inuussutissalerinermut oqartussaaffik naliginnaannaq eqqartornerqarpoq – atagu iluarsiilaarlanga:

Ulluinnarni niuernermi nammineq nerisassiat siuarsarneqarnissaasa oqallisiginerani, kikkut sinaakkutinik aalajangersaasarnerat pillugu tusatsiakkat imaaginnavipput. Nunatsinni nerisassiornermut tunngasut Kalaallit inatsisaanni aalajangersarneqartarput. Danmarkimili nerisassianut tunngasut EU-p Danmarkillu inatsisaanni aalajangersarneqartarput. Danmarkimi kalaallinut ajornarsigaluttuinnarnikuuvoq kalaaliminernik pissarsinissaq, pissutaalluni EU-mi inatsisit sakkortusigaluttuinnarnerat. Danskit naalakkersuisui suleqatigisariaqarpagut EU-mi immikkut aalajangersakkat Paasisaqarusukkuit

Qanoq Danmarkim suleqatiginiarsinnaavarput?

Suleqatigiissitsisuni taligut nakkartinnaveerpagut inunnik isumaginninneq pillugu amerlanerussuteqartut akuerimmassuk Danmark suleqatiserineqassasoq. Kisianni tassunga atatillugu qanorpiaq iliussaagut? Aajuku uangut isumarput naapertorlugu iliuuserineqarsinnaasut: Isumagitigu ikiuinerup kingunerisa sivisuumik atanissaat Isumagitigu Kalaallit Nunaanni tarnip pissusaanut immikkut ilisimasalinnik, sociologinik aamma ilisimatuunik uangut kulturitsinnik tunuliaqutalinnik eqqarsaqatigiittoqarnissaa suleqatigalugit Paasisaqarusukkuit

Sumiiffinni ulorianartorsiorfiusuni politeeqarnerulernissaq ikiuuttarnissarlu pillugit Danmarkimik suleqateqarnissaq

Danmarkip Kalaallit Nunaat, kommunillu suleqatigalugit nunaqarfinni illoqarfinnilu ulorianartorsiorfiusuni politiit amerlisariaqarpai. Assersuutaalluarsinnaavoq Tasiilaq aamma soorlu Qaanaaq illoqarfiillu allat pisariaqartitsiffiusut. Nunarput tamakkerlugu meeraqarpoq ulorianartorsiortuni. Oqaatigineqarpoq: Meeqqat naamaartartut. Meeqqat akornanni haship ajornartorsiutaanera alliartortoq. Imminut toquttartut allaat ukiukittuaqqat akornanni amerliartorput. Inuusuttut pinerluttartut amerliartorput sumiiffinni Paasisaqarusukkuit

Meeqqat inuusuttuaqqallu ikiorneqartariaqarput. Massakkut! 

Ullumi Inersuarmi meeqqat ikiorneqarnissaat pillugu oqaaseqaasiarput: Kangiani, Kalaallit Nunaatalu sineriaani meeqqat ikiorneqarnissaat tunngavigalugu Naalakkersuisut Danskit Naalagaffiannut ikioqqullutik saaffiginnissuteqassasut Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut. (Inatsisartunut ilaasortat Partii Naleraq, Demokraatit, Atassut, Suleqatigiisitsisut aamma Inuit Ataqatigiit) Oqalugiarnerit nipilersuutitut ipput, nipilersuutip imaata nuannernersaa unillatsiarnermi Paasisaqarusukkuit