Aatsitassat nunap iluaniittut Kalaallit Nunaannut periarfissarpassuaqartitsipput. Tamanna nunanit allanit maluginiarneqarpoq, periarfissallu tigunissaanut piareersimassaagut, aatsitassanullu tunngatillugu inuttut pitsaasumik avatangiisinillu eriaginnilluta sulissaagut.
Nunatut aatsitassanik piiaaneq arriitsumik salliutissavarput, taamaasilutik innuttaasut ineriartornermut isiginnaartuuinnassanngillat. Aatsitassaqarneq maanna tunisassiornermut tapertaalluarsinnaavoq, taamaasilluta ilinniagaqassutsimik aningaasarsioqatissanillu piorsaasinnaaniassagatta.
Ullumikkutut atugarissaarneq attatiinnassagutsigu, ukiumoortumik atugarissaarnermut 800 mio. kruunit missaannik aningaasaliissaagut, tassa Kalaallit Nunaata BNP-ata 6 %-iata missaa. Tamanna atugarissaarnerup attatiinnarnissaanuinnaavoq. Tamatumani qaqugukkuluunniit sulianik angisoorsuarnik ingerlatsinermik piumasaqaatitaqarpoq. Tamatumani suliassaqarfinnik Danmarkimiit angerlaasinerit ilanngunnagit.
– Taavami, isertitat ikiliartorpata? Aatsitassat ataasiaannarlugit atorsinnaavagut.
Taamaattumik Suleqatigiissitsisunut pingaaruteqarpoq, nunatut aatsitassanik piiaaffiusutut arriitsumik sungiussiniarnissarput. Kisianni siunissaq ungasissoq isigalugu innuttaasut ilinniagaqartissavagut, pisariaqarfiatigut nunanik tamalaani annertunerusumik suleqateqarneq – kisiannili aamma inuussutissarsiutigut ullumikkornit ineriartortinnerullugit.
Aatsitassaqarneq maanna tunisassiornermut taartaalluarsinnaavoq, tassani ilinniagaqarneq ineriartortillugulu suleqatigullu pitsanngorsarsinnaavagut siunissamullu aningaasarsiornissa piorsarlugu. Siunissarput isumannaatsuutinniarlugu siunissamut ungasissumut eqqarsassaagut. Iliuuseqarfigisassat Iliuuseqarfigisassaq siulleq tassaavoq aatsitassaqarnermik aqutsineq eqaatsoq ersarissorlu.
Nunat niueqatigissallugit tatiginartut allattorsimaffiannut ilannguteqqinnissarput pingaaruteqarpoq. Suliffeqarfiit nunarsuarmi tamaniittut ilisimatusarnermut atuisinnaanermut isumaqatigiissutit isumaqatiginninniutigalugit nalunaaquttap akunnerpassui atorsimavaat piumasaqaatillu ajornarluinnartut ilassilluarniarsarisimallugit.
Aatsitassat pillugit oqallinnermi ilaanni ima nipeqartarpoq, aatsitassanik atuileraluarutta, taava tamatuma assingaa nunami pisuussutitsinnik tunniussuineq. Tamakku oqaasiinnaapput asuli pilersitat.
Soorunami nunami pisussutitta tamakkiisumik atornissaat tassungalu atatillugu aningaasat pissarsiagu qulakkiissavagut. Soorunami innuttaasut, politeriunngitsut, taakkua siunissami ukiorpassuarni iluaqutigissavaat. Taamaattumik aatsitassaqarnermi ammasumik eqaatsumillu aqutsissaagut, taamaasillutik innuttaasut Kalaallit Nunaannii nunap pisuussutaanik atuinissamut isumaqatigiissutit taakkualu sinneqartoorutaasa aqunneqarnerat takusinnaaniassammatigit. Kalaallit Nunaata tungaanit arriitsumik ineriartorneq
Namminersorneq pillugu Inatsisikkut 2009-meersukkut ilaatigut Kalaallit Nunaata nunap pisuussutai aqussinnaalerpai, taakkununnga ilanngullgit aatsitassatigut pisuussutit, soorlu Kalaallit Nunaanniittut uulia/gas, aningaasaqarnerullu Kalaallit Nunaata avataaniittukkut.
Aamma inuiaat kalaallit nunat tamalaat akornanni inatsisitigut naalagaaffittut akuerisaavoq, inuiattullu Naalagaaffiit Peqatigiit ataatsimeersuarneranni isumaqatigiissut 1803 -5 naapertorlugu pinngortitap pisuussutai uumaatsut pisinnaatitaaffigai.
Suleqatigiissitsisut aatsitassaqarneq arriitsumik ineriartortissallugu kissaateqarput akueralugulu, inuiaqatigiinnit nunanit tamalaaneersunit ikiorneqarnissarput, soorluttaaq aamma nammineq maani nunami ilinniarsimasuutigut aatsitassalerinermi atorlugillu aallartisartissagigut.
Nunatut aatsitassanik angisoorsuarnik suliniuteqarfiusutut ikaarsaariarneq tassaavoq aalisartuunermiit/piniartuunermiit nunatut tunisassiortutut ikaarsaariarnertut ittoq.
Aalajangiinerit kukkusut Kalaallit Nnaannut innuttatsinnullu ajunaarutaasut pinnagit arriitsumik patajaatsumillu ineriartorusunneruvuut. Kisianni ineriartorneq ima arriitsigissanngilaq unittoorutigisatsinnik.
Kalaallit Nunaanni aatsitassanik piiaaneq 1840’kkunili pivoq uuliamillu ujarlernerit siulliit 1970’ikkunni pipput. Nuttajusoq, piviusumi tassaavoq attaveqaatigut nunatut sanarfissagatsigi, aamma nunatsinni piginnaasagut.
Nunaqativissut ineriartornermut isiginnaartuinnaassappata sulisoqarnitta qaffassarnissaanut periarfissatsialattut isigissavarput aatsitassaqarnermilu sukumiilluinnartumik ilinniartitaanikkut iliuuseqarluta. Aatsitassaqarnermi aningaasaateqarfik Norgemi aatsitassaqarnermi aningaasaateqarfimmik taasaq iluaqutigineqarsimaqaaq.
Uagut aamma Kalaallit Nunatsinni taamaassaagut.
Aningaasat aningaasaliissutigineqassapput, aqunneqassapput kiisalu soorlu assersuutialugu ilinniartitaanermut, inuiaat peqqissusaannut, inissiaatitta pitsannorsarnissaannut – imaluunniit iliuutsinut allanut pitsaasunut atussavagut.
Aningaasat iliuuserisanit taakkunannganit pissarsiaasut, akileraarutit A-at pinnagit, erniussapput isumatusaartumillu aningaasaliissutaassallutik, taamaasilluta aningaasaliissutigisimasagut pissarsissutiginerussagatsigit, taamaasillutalu nunatsinni kinguaariippassuit siunissaat qularnaarlugu. Suliassaqarfittut aatsitassaqarnertut ittutut nunarsuarmi suna ingerlatsineq pitsaanerpaanersoq politikerinit sulissutigineqarpat, aningaasat aatsitassanik piiaanermit pissarsiat – ima ajornartigitinnagu aningaasarsissutaatinnagit, kisiannili ilutigitillugu nunaqavissunut inatsisiliornikkut pitsaasumik, kiisalu pinngortitamik piujuaannartitsinikkut.
Oqimaaqatigiissaarineq nalunartoq, Kalaallit Nunaatalu peqataanissaanut piffissanngorpoq.
Norgemik Danmarkimillu annertunerusumik suleqateqarnissaq, nunallu allat aatsitassanik aqutsinerannik paasisimasaqalerneq tassaassapput politikerinut partiit akimorlugit ataatsimut inissisimaffeqalernissamut ilapittuutaasut siumullu ungasissumut eqqarsalersitsisut. Siunissamut ungasissorujussuarmut. Isertitariumaagassanut tunngatillugu, kisianni aamma avatangiisitsinnut tunngatillugu. Siunnersuisoqatigiit pituttorsimanngitsut – nunanik tamalaanik suleqateqarnikkut Siunnersuisoqatigeeqarusuttorujussuuvugut pituttorsimanngitsunik, najugaqavissunik nunarsuullu sinneraneersunik inuttalinnik, inuiaqatigiinnut ingerlatseqatigiiffinnullu kinguneriumaakkanik ikiuisinnaasut siunnersuisinnaasullu, tamatumani Kalaallit Nunaata aatsitassaataannik atuinerup qanoq kinguneqaratarsinnaaneranut tunngassuteqartunut.
Ingerlatseqatigiiffiit ingeerlatsinermik arriippallaamik oqaaseqaateqarnermikkut malittarisassallu paasiuminaatsut pillugit piginneqataassutsimik naleerukkiartornissaat annilaangassutigissanngilaat, paarlattuanik Kalaallit Nunaat ingerlatseqatigiiffinnit piummartuunit uukapaatinneqassanngillat imaluunniit nunanit allanit qaangerneqarlutik.
Tamatta naligiimmik iluanaarutigisinnaasatsinnik aquuteqassaagut, tamannalu siunnersuisoqatigiit pituttorsimanngitsut piginnaasamikkut ikiuutitut tunniussinnaavaat. Aatsitassanut tunngasutigut suliap pillugit ammanerusumik ingerlatsinissaq ilaatigut atorfissaqartinneqarpoq. Taamatuttaaq assigiinnik malittarisassaqartariaqarpoq, piviusorsiorneq kiisalu aatsitassat qanoq atuuttarnerannik paasisimasaqassuseq.
Aatsitassat qaqutigoortut assersuutigalugit niuerfimmi sukkasuumik iliuuseqanngikkutta – kisianni aamma aatsitassat saffiugassallu allat – nunarsuarmi allaneersut kisimiillutik niuerfik taanna tiguassavaat, uagullu niuerfimmik piumaneqartunillu pilersitsinissarput annaassavarput.
Nunatsinni aatsitassanik annertoorujussuarmik periarfissaqarpoq, kisianni ammasuusariaqarpugut, nunarsuarmi aatsitassanik niuerfimmik paasinnittariaqarpugut, nunanut Kalaalit Nunaannut aamma/imaluunniit Issittumut naleqqiullugit pikkorinnerusunut unammillersinnaassuseqaqataasariaqarpugut.
Taamatut suliaqarnitsinni peqateqarnerput ilutigalugu pitsaanerujartuinnassaaq. Ingerlatseqatigiiffiit tungaannit isigalugu
Ingerlatseqatigiiffiit tungaannit isiginnissinnaasariaqarpugut. Aningaasaliisartut kikkulluunnit pissarsissutigisinnaanngisaminnut aningaasaliineq ajorput. Tamanna eqqumiitsortaqanngilaq. Suut tamarmik allaffissorninngorpata ”titarnerinngorlutillu aappalaartut” taamaallaallu oqartussat tungaannit isigiinnaavikkutta, piumasaqaatinut aningaasaliisartut neqerooruteqarfigisinnaanngisaannut imaluunniit aatsitassarsiornermi suliniutinut kajungernartutu, taava kukkusimassaagut.
Paarlattuanik qimmitut toqungasutut pissusilersorutta aatsitassanillu atuineq oqittuusoq, taava kukkusimassaagut. Kalaallit Nunaat ukiuni makkunani nunatut naatsorsuutigineqarsinnaasutut Fraser Institutip aatsitassanik tunisassiornermi nalunaarsuutani apparaluttuinnarpoq. Fraser Institute tassaavoq kattuffik kiffaanngissusilik Canadamiittoq, ilaatigut aatsitassanik niuernermik nakkutilliisoq.
Nunat soorlu assersuutigalugu inatsiseqarnikkut ammasuunerat, politikkikkut aalajaassusikkut aamma nunami pineqartumi qanoq aningaasaliinissap nakernartiginera aqqutigalugit nalilersorneqartarput.
2013-imiit 2017-imut 82-imiit 67-imut appariarsimavugut inissisimaffimmiillu 7-imit 34-mut appariarsimalluta. Tamanna politikkikkut aalajaassuseqannginnermik peqqutearpoq.
Isumaqatigiissutinut siunissamut ungasissumut atuuttunut isumaqatigiissutinullu siammasinnerusunut piareersartarnitsinni pikkorinnerusariaqarpugut. Millarderpassuit atorlugit ineriartortitsinermi aningaasaliissutearneq, taavalu suut tamarmik qeqqanni naalakkersuisut paarlangaattu ”naagga”-artinnerat nunatta pisussutaanik pissarsinngitsuuinnermik kinguneqarpoq.
Ammasumik unneqqarissumillu eqqartuisinnaasariaqarpugut, aamma tamanna ingerlatseqatigiiffiit pisinnaatitaaffigisariaqarpaat, aamma inuit tamat oqartussaaqataaneranni. Aatsitassaqarnermi immikkut piginnaasalinnik pisariaqartitsivugut, Kalaallit Nunaallu Naalagaaffeqatigiinni arlaleriarluni taamatut neqeroorfigineqarsimavoq. Taamatut ikiorneqarniarneq tigussavarput, taavalu aamma qarasarinnersatta pituttorsimanngitsumik politikerigut siunnersortariaqarpaat.
Ingerlatseqatigiiffiit Kaalaallit Nunaata piareernissaanut utaqqiinnarneqarsinnaanngitsumut niuerfimmii sukkasuumik iliuuseqartariaqarput. Unammillernissatsinnut periarfissaqassagutta, isigut nunarsuarmut saatittariaqarpagut nunarsuarmioqatigiinnilu peqataasutut immitsinnut isigaluta.