Maanna nunarsuaq tamakkerlugu silap pissusia pillugu ajornartorsiortoqarpoq, nunarsuarmi tamarmi gassit silaannarmik kissatsitsisartut annertuallaamik aniatinneqartarnerat pissutaalluni (pingaarnerit tassaapput CO2 aamma metan) uumassuseqarnerullu assigiinngissitaarneranik ajornartorsiortoqarluni, nunani amerlasuuni nunap ilarujussua nersussuit, puulukit kukkukuut allallu nerisassaannik pilersitsinissamut atorneqarmata, taamaalilluni pinngortitaq inissaqartinneqarpallaarani. Sorpassuit ingasaallugit atorneqarput, nunarsuarmilu pisuussutit killissaat qaangerlugit atuisoqarluni. Ajornartorsiutinut taakkununnga aaqqiissutissaq tassaavoq uuliamik atuivallaarunnaarluni nukissamik ataavartumik atuiartuaarneq (den grønne omstilling).
Nunarsuaq tamakkerlugu ukiuni tulliuttuni qulini – 2030-p tungaanut, silap pissusiata allanngoriartornera, uumassusillit assigiinngissitaarnerat pisuussutinillu atuineq sammineqarnerujartuinnassapput
Uuliamik atuivallaarunnaariartornermi Kalaallit Nunaat angusaqarluareerpoq, tassami innaallagissap kiassarnerullu ilarujussua erngup nukinganik nukissiorfinni pilersinneqartarmat, taannalu nukissiuutaavoq ataavartoq. Taamaakkaluartorli ukiumut CO2 558.000 tons-it missaanni aniatinneqartarpoq (kisitsisit 2015-imeersuupput. 1990-imi aniatinneqartartoq 655.000 tons-iuvoq) tassa innuttaasumut ataatsimut CO2 10 tonsit missaat aniatinneqartarluni. Danmarkimi agguaqatigiissillugu innuttaasumut ataatsimut CO2 17 tonsit missaanniippoq.
Alloriarneq tulleq tassaasariaqarpoq Paris-imi isumaqatigiissutip atsiornissaa annikinnerusumillu aniatitsinissamut anguniagaqarnissaq assersuutigalugu 2030-mi, assersuutigalugulu 2050-imi ikummatissanik uulianeersunik aamarsuarneersunillu atuiunnaarsimanissaq CO2-millu aniatitsinerup tigooqqarneqartartullu naligiilersimanissaat. Aalisarnerup nungusaataanngitsumik ingerlanneqarnissaanik qularnaarisussamik anguniagaqartoqartariaqarpoq uumasullu nungutaanissaminnut ulorianartorsiortut illersorneqartariaqarput.
Atuineq, atuinerullu kingunerisaanik eqqagassaqartarneq pillugit pilersaarusiortoqarlunilu anguniagassaqartoqartariaqarpo
Taamaalilluni Kalaallit Nunaat mingutsitsinngitsutut siuttunngorsinnaavoq.
Kim Lyberth