Kukkuluttorluni nalunngikkaanni qinersinernik amerlanerusunik pissarsiniarluni nakutitsiniaanerit suut atorneqassappat?
Nalunngikkarluarlugu pissaanermik tigummigamik akit akitsuutillu qaffangaatsiarnissaat isumaginikuullugu, nerisassat akikinnerulernissaat akitsuutillu amerlinngissaat neriorsuutigaat.
Uppernanngikkaluarporluunniit. Tamakkumi Inatsisartunut qinersinermi kingullermi qineqqusaarutigaat, tamannalu aatsaat taamak annertutigusumik qinersinernik maangaannartitsisuusoq paasinarsinikuuvoq, tassami taasinerit 3.352-it maangaannartinneqarput, Kalaallillu Nunaata tamanna sunik pissarsiaqarfigaa? Akit qaffasinnerusut akitsuutillu amerlanerusut. Ilumoorluinnartut akueriinnartariaqarnikuuneri imminnut qanoq ajortiginikuusoq maannakkut oqaatigaat, innuttaasunullu qanoq artornartigivinnikuunersoq oqaatsimik ataasiinnarmilluunniit oqanngillat. Innuttaasut maannakkut neriorsorpaat akit akitsuutillu qaffaqqissanagit, aatsaalli taamaaliussapput innuttaasut taakku tummaannikuusatik qineqqippatik. Tamanna pingaakujunniarnerulluinnarpoq.
Imminut annaanniarluni nerisassat akikinnerit akitsuutillu amerleqqissanngitsut kissaatigivikkaanni, nerisassanik sinerissami assartuineq pineqarput qineqqusaarnermilu Kalaallit Nunaat Danmarkimit nikeriarsinnaajunnaarlugu pituttorneqarnikuusoq oqarnianngikkaanni Danmarkip Naalagaaffeqatigiinnerullu aamma USA-p qaninnerusumik suleqatiginissaasa isiginiarnissaa toqqarneqarsinnaavoq.
Nakutitsiniaaneruvoq ilisimaneqartoq politikerinit namminiilivinniartunit qineqqusaarnermi neriorsuutitik piviusunngortissinnaanngikkaangamikkit atorneqarajuttartoq. Imaanngilaq namminiilivinnissaq pillugu oqalliseqataarusunngitsugut, taamaaliorusuppugummi, ksiannili neriorsuutit nammineq piviusunngortissimanngikkaanni suleqatigisassatut naleqquttut ajortisarneqarneri akuerineqarsinnaanngilaq. Aamma Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaata sulissutigineqarnissaanut piffissaanngilaq. Tamanna takkutissaqqaarpoq. Meeqqat inuusuttullu atugaat, meeqqat atuarfiat, utoqqarnut atugassaritinneqartut, peqqinnissaqarfik suliaqarfiillu allat aqutatta tamaasa pitsanngorsarnissaannut piffissaq atortigu.
Kalaallit Nunaata inissisimanera iliuuseqarfigisinnaanngilarput, nioqqutissat assartorneri akisupput aammalu kialluunniit suliassani suliarigunigit amigartooruteqarnissaq kissaatiginngilaa. Taarsiullugu suliassaqarfippassuarnut tigunikuusatsinnut nukiit atortigit, uagut nioqqutissat Avannaanut qanoq assartornissaat isiginiarusunneruarput.
Danmarki suleqatigisinnaavarput, piumagutta, sakkutooqarfiup Thulep nioqqutissanik pilersuinermi isaavittut atorneqarsinnaaneranik isumaqatigiissusiorniarluta USA oqaloqatigisinnaavarput. Taamaaliornikkut Avannaani illoqarfinni nunaqarfinnilu nioqqutissanik toqqakkanik amerlanerusunik pissarsisoqarsinnaanissaa isumagisssavarput, immaqalu ukiukkut akiginneqartartunit appasinnerusut atorlugit. Tamanna misissugassaqqippoq.
Nutaanik isumassarsisunik qinersigitsi. Taamaallaat ilissi, qinersisartut allannguinissamut pissaaneqarpusi, sallutuut pissaaneqarusulluinnartut pinnagit.
Louis (Looqi) Sigurdsen