Suleqatigiissitsisut ulloq 19. oktobari 2020 partiip naatsorsuuserisuanit siulersuisuunernilu ilaasortaanikumit, Jan Joe Siedsenimit inunnit ataasiakkaanit tamat oqartussaaneranni peqataalluni eqqortinneqarsinnaanngitsunik politikkikkut anguniagaqartunit taperserneqarluni aaqqissuussaarpasittumk saassussinerata kingorna Suleqatigiissitsisut partiip naatsorsuutaasa partiimilu suleriaatsit aaqqinneqarnissaat suliniutiginikuuaat.
Naatsorsuuserisutsinnit kukkunersiuisutsinnillu nutaamit, EY Grønland Eqqartuussissuserisitsinnillu, NUNA LAW, ikiorneqarluta naatsorsuutinut uppernarsaatit pissarsiarinikuuagut taamaalilluta 2018-imi, 2019-imi 2020-milu naatsorsuutit naammassisinnaanikuullugit. Tassunga atatillugu nassuerutigineqarpoq siunnersortinut avataaneersunut assigiinngitsunut akissarsiaritinneqartut nalunaarutigineqarnikuunngitsut, tamannalu akileraartarnermi pillaammik akiliisinneqarnitsinnik kinguneqarpoq, taakkulu Suleqatigiissitsisut suliaq oqartussanit inaarutaasumik naammassineqarpat soorunami akilissavaat. Suleqatigiissitsisuni siulersuisuunerit nutaat erseqqissassavaat tukattumik amigartumillu naatsorsuuserisimanermut Jan Joe Siedsenip annertunerusutigut akisussaaffigisaanut soorunami akisussaavugut. Inunnit partiimi suleqataanikuusunit unuioqqutitsilluni pinerluuteqarluniluunniit ingerlatsisoqarsimaneranik takussutissaqanngitsoq naammarisimaarinnillutik paasivaat.
Pissutsinik tamanik takussutissat maannakkut pissarsiarineqartut tunngavigalugit inuk ataaseq arlallilluunniit partiimik ajoqusinermik peqataasimasut politiinut unnerluutigineqassanersugut isumaliutigilluassavarput. Inuit taakku iliuuserisimasaasa ingerlanera paasivarput inuillu taakku politiit annertunerusumik misissuinissaannik tunngavissaqarneranik isumaqalersitsinikuusut assinganik iliuuserisimasaannik piffissap ingerlanerani allanik assersuutissaqarpoq.
Inuit taakku partiimut ajoqutaasumik unioqqutitsilluni tusarnaarneq, naatsorsuutinut uppernarsaatit toqqakkat imaqanngitsut avammut saqqummiunnerat atortarsimavaat inuillu internetimi attaveqarfigisartagaanni mamarliisarsimallutik. Takusinnaanikuuarput inuit taakku nalunaarutaat Kalaallit Nunaanni tusagassiuutit amerlaqisutigut eqqortuunerartarsimagaat, tusagassiornermilu pitsaasumik oqimaaqatigiissakkamillu tusagassiinissamut tulluartumik isornartorsiuillunilu qulakkeerinnittussamik suliaqarsimanatik.
Suleqatigiissitsisut qujanartumik Kalaallit Nunaanni politikerit pikkorinnersaasa ilaannit, Tillie Martinussenimit Inatsisartuni ilaasortaatitaqarput. Kissaatiginikuuarput nukini politikkitsinnik ingerlatsinermut atussavai aammalu Kalaallit Nunaanni politikkikkut pisariaqartumik sulinermi Suleqatigiissitsisut annertuumik sunniuteqarnikuuvai. Partiili mikisunnguuvugut aamma Tilliep allatsillu saniatigut Siulersuisuunerni ilaasortat ikitsuinnaat torinngitsumik ingerlatsisimaneq aaqqinniarlugu pisariaqartumik sulinikuupput. Ajoraluartumik aaqqissuussinermut nukini tamaasa atortariaqarniiuai, peqatigitillugulu mamarliiniartunit saassutarineqartarnikuulluni, taakkulu killissat sakkortuumik naakitsaatsuliorlutillu qaangernikuuaat. Politikkimik ingerlatsineq qunutuunit ingerlatassaanngilaq, nalinginnaasumilli arsartoq pinnagu arsaq isimminneqartarpoq. Uani taamaattoqarnikuunngilaq. Akerlianik takusinnaanikuuarput politikkeri pikkorissuugaanni arnaallunilu inuusuttoq kusanartoq angutinit ajortunit suiaassuseq tunngavigalugu nakkarsaallutik imminnut qaangerniaqattaartartunit saassutarineqartoqartartoq.
Tatigivarput Tilliep ajortumik pineqarnini qaangersinnaagaa politikkimillu ingerlatsinissaq partiimillu pingaartitaminik sullissinini ingerlateqqilissagaa. Nuannaarutigalugu takunikuuarput sulerusussuseqaqqilernikuusoq, tamannalu Inatsisartuni qinersinissamik nalunaaruteqarnermut atatillugu Kalaallit Nunaanni politikkikkut siunissami aqutsinissaq pillugu politikkikkut maannakkut isumaqatigiinniarnikkut takussutissaqartippaa.
Suleqatigiissitsisut takusinnaavaat Kalaallit Nunaanni politikkikkut arlalinnik ajornartorsiuteqartoq, taakkulu tamarmik ammasumik tatigeqatigiillunilu suleqatigiissutigineqarnissaat pisariaqarpoq. Covidip nunarsuarmi tuniluunnerani piffissaq sioqqullugu qinersinissaq politikkikkut pisariaqaraluartoq, Suleqatigiissutsisut neriupput inatsisartoqarnermi maannakkut sinaakkutit iluanni kinguneqartussamik pitsaasumillu suleqatigiinnissamik tunngaviisinnaassasoq. Qinersisoqaannarnera pissutigalugu ajornartorsiutit tammarnavianngillat aamma Kalaallit Nunaanni innuttaasut maannakkut Inatsisartuusut sulinissaat Titanicimilu issiaviit allatut inissinnissaannut aaqqiissutissanik nassaarnissaq pisariaqartippaat.
Ullut qaamanerusut ornippagut Suleqatigissitsisullu ajornartoorneq aqqusaagaq nukissaqarnerulluni qaangissavaa. Inuiaqatigiinni sanngiinnerit isigitinnialersinniarlugit politikkikkut suliniutit aallartinnissaannut misilittakkagut atorniarpagut, tassani ilaatigut arnat meeqqallu timikkut allatullu innarlerneqarnikut ilanngullugit. Suleqatigiissitsisut politikkimi isumaat isumaqatigineritit isumaqatiginnginneritilluunniit apeqqutaatinnagu, Kalaallit Nunaanni tamat oqartussaaqataaneranni tamanallu tunngasumik ileqqorissaarluni siunissami Tillie naapikkukku ”high five”-ruk pakkulluguluunniit. Taamatummi iliorfigineqarnissaa tulluarpoq!
Ilanngussaq oqaaseqaateqarfigineqassappat itisiliisoqarnissaaluunniit kissaatigineqarpat qinnuivigineqarpusi Suleqatigiissitsisuni siulersuisuunerni ilaasortamut Torben Ørting Jørgensenimut ugguuna oerting@live.com saaffiginneqqullusi. Tillie Martinussen suliaq aalajangersimasoq una Suleqatigiissitsisut aqqusaarnikuussaat pillugu oqaaseqaateqassanngilaq, politikkikkullu apeqqutit pllugit oqaaseqarusuppoq.