Kakkaammi siunnersuusiarisimasama ilaat maanna oqallisigineqarlualermat – allaallu ilisimanngisannik tusagassiortut apersuereersimallutik.
Kiffartuussisoq tassaavoq kiffartuussisoq, oqaatsimullu ‘kiffaq’-mut attuumassuteqarani.
Pissangaammernaq taama paatsoorneqartigimmat, allaat inunniik uannut sanilliullugit ulluinnarni kalaallisut oqalunnerusuninngarnit.
Ilimagereersimavara siunnersuusiaq taanna piinnarlugu naqqinniarsarineqarnissara ukkatarineqarnissaralu.
Ingammik kinaassuseraluunniit pisinnaatitaafffiginnginnakku kinaassuserissallugu, qanga kalaallisut oqalussinnaassusera annaasimagakku.
Qatsuteqaara tusassallugu nipangiinnassasunga. Peqqitigalugu angutaannginnera. Kalaallisut suli oqqariasisimannginnama. Pissutsit piviusut oqaatigisarakkit. Politikkimi sulialinni pisoqanngortunit taamaattussaannartut isiginnittariaasilittut innginnama.
Ataqqinninneruniarlagagooq, taamak oqartarput. Suna ataqqillugu? Ataqqinnissuseqarpugami, ataqqinninnissara inissaminiikkaagat. Inuit kikkulluunniit maani najugaqartut tamaasa ataqqivakka. Inuit TAMAASA.
Siunnersuusoaasartut akuersiffigisarpakka pitsaasorigaagakkit, nalakkersuisoqatigiinneerpata imal. illuatugiliuttuninngaanneerpata.
Eqqaasittuartariaqarpkkalu Inatsisartuneeqatikka taakku uanniik amerlanerujussuummata. Eqqaasittaannarlugit kikkut tamat oqartussaaqataanerat suunersoq, suleqatigiinneq ataqqinninnerlu suunersut.
Ataqqinninneq aamma uanniiginnaq pissanngilaq, taakkumi ataqqinninngippata tassa taamaaginnarsimassapput: naqisimannittut naalagaaniartullu. Naalakkat.
“Naalassuusi” Qujaannarpunga. Ataqatigiinneq: aap, qujanaq.
Ilaassaasi, aap qujanaq. Ilaaniarit, aap qujanaq.
Pissutsit piviusut oqaatigineqaraagata kamaammersinnaasaqaat.
Inatsisartulli Inersuata iserfiginiarsarinerani maajunnaqisunik salluliuutigineqartarsimavunga, nuannarineqanngivillunga, suusupagineqarlunga, sioorasaarinerit, nakkarsaanerit kisissaanngitsut qinikkatullu pisinnaatitaaffimma suliarinerani oqaluttarfimmiinninni allaat nipangersarneqartarlunga, siunnersuusiat allat itingartinneqartarlutik teknikkikkut suliat peqqutigineqartut pisuutinneqarnerisigut, assut pisoqaalussimaqaaq.
Arlalissuariarluni taamak pisoqartarsimavoq, pioreersut ingerlaasitoqaallu unammillersinnaagakkit.
Nukittuvinga, unammiuarpungali uattut allatullu nukittunngitsigisutut isiginiarneqartuartut pillugit. Taamaammanuna demokrati piusoq, ikinnerussuteqartutut illersorneqarnissaq atuuttoq, ileqqorissaarnissap naliginnaasumik pisussaq atuutsinniarlugu.
SAM partiinut allanut nukissaqarneroqisunut akissaqarneroqisunullu unammiuarsinnarpoq.
Paasisinnaanngisarali unaavoq: sooruna nukissatik akissatillu pitsaanerusumik atorsinnaanngikkaat?
Isumassarsiarisakkagut uatsinnut qujamasukkusunngitsuniik piviusunngortinneqartarput, uatsinnut suleqatiserinnikkusugatik, paaseqatigiikkusunngissusilinniik, imminnut pillutik paasisimasaqarnerat imak annikitsigaaq paasisinnaanngilaalluunniit nammineernissaminnut isumassarsiassaqaratik imminnullu nalilersuiffigisariaqaleraluarsimallutik.
Tamatigut qiminniarsariuarpaatigut. Taamaattoqarsinnaanngilaq. Unaana anguniagaasoq: oqariartuuteqarlunga allaaserinnittarnikka unammillerumatussuseralu unissapput innuttaasut tamarmik inuunerinnerulerpata.
Taamak suliaqarnera nuannareqara. Sulineruvoq, sulinerli tassa uummateqarfigilliagara, soorlu arlassi tamanna ilisimaarereeraat.
Sunali tamaat angunerisinnaanngilara.
SAM-eqatikka tamarmik suliamik naliginnaasut saniatigut suleqataapput.
SAM katersuuffigisimavarput, inuinnaavugut innuttaasut salliunneqaqqilernissaannik anguniagaqartut. Eqqarsaatigilluakkanik silatusaartunillu aalajagiisoqartalernissaanik kissaateqartut.
Kikkut tamarmik pisinnaatitaaffigaat qitiusumik aqunneqanngittumiik paasissutissanik tuniorarneqarnissaq, suliat tamarmik ingerlalluassasut, peqqinnerpaalerlutalu pikkorinnerpaalerlutalu nuannaarnerpanngussavugut.
Nunarput asagatsigu anguniaqarpugut. Inoqatigut asagatsigit. Maani najugaqartuarusukkatta utoqqaleqatigalusi, pisutsilli taamaattussiaannaanerat akuerinngilagut.
Ileqquliutsigu ataqqeqatigiinnissaq, aamma immiussissutit unereeragata. Inoqativummi taartup ataani unammillernartunik inuuneqartut pillugit ikiuukkumatussuseqaratta. Immitsinnut takusinnaalerta, pissutsit piviusut taakkartorsinnaalertigit, neriuuteqalerluta tamatta inooqatigiissinnaalluta, naak immaqa naligiinngukkaluarluta inissisimaffitsinnu assigiinnik periarfissaqartariaqarpugut.
Ilaannili assigiinnik periarfissaqartoqarneq ajorpoq. Inoqartarmat ikiorneqarnissaminnik pisariaqartitsinerusunik. Tassa taamaappoq. Upperilluinnarpara kinaluunniit nunatsinniittoq tassaavoq Kalaallit Nunatsinni pisariaqartitarput.
Meeqqat inuunerat pitsanngueqataaffigisarput neriunnikkut, asanninnikkut, ilinniartitaanikkut, toqqissisimanikkut, naleqassutsikkut imminnullu naleqartutut isigilernerannut pitsanngorsaavigissagivut, siunissarput pitsaanerusoq pilersissinnaajumallugu.
Isumaqarluinnarpunga Nalakkersuisoq tusaassallugu pitsaanngivissoq.
Immitsinnut qanoq taajuusersornerput isumaqarpoq.
Immitsinnut qanoq isigisariaaseqarnersugut. Qanoq immitsinnut ilisaritittarnersugut. Assut isumaqarpoq.
Aaqqissuussaaneq annertooq allannguiviffigineqassappat taajuutip allanngortinnissaa anguniarlugu, aningaasartuutiginera neutraliuvoq… ilaa.
Taamaattorli sullissisussaagaluit utoqqalinersiat, najukkamut tapit, ilinniartitaanermi aaqqiiffissat, akiitsuutit aaqqiiviginerat allallu aaqqiivigisimanngilaat. Eqqarsarnaq.
Taamaattorliuna maanna saqqummiunneqartoq sooq SAM maani ilaanersoq, sooq pinngorsimanersoq.
Allanik pingaarnernik uumanngarniik pingaarnerusunik suliassaqarpoq – tamatigut.
Ukiulli siulliit marluk pilukaffiusimaqisut ingerlareersimapput, Naalakkersuisuni, Inatsisartuni ilaalu ilanngullugit, maannami piffissanngunnginnerpoq eqqaamassallugu innuttaasut peqanngippata uagut suunngilluinnartuusugut?
Innuttaasummi naalakkersugassarinngilavut. Tatigineqassutsimuna ersiutaa maani sulineq, tamannalu ajukkulluni suliassaavoq. Tassa ullormut eqqarsaatersuutikka.