Kiffartuussisut siunnersuut pillugu oqaaseqaatit

Kakkaammi siunnersuusiarisimasama ilaat maanna oqallisigineqarlualermat – allaallu ilisimanngisannik tusagassiortut apersuereersimallutik. Kiffartuussisoq tassaavoq kiffartuussisoq, oqaatsimullu ‘kiffaq’-mut attuumassuteqarani. Pissangaammernaq taama paatsoorneqartigimmat, allaat inunniik uannut sanilliullugit ulluinnarni kalaallisut oqalunnerusuninngarnit. Ilimagereersimavara siunnersuusiaq taanna piinnarlugu naqqinniarsarineqarnissara ukkatarineqarnissaralu. Ingammik kinaassuseraluunniit pisinnaatitaafffiginnginnakku kinaassuserissallugu, qanga kalaallisut oqalussinnaassusera annaasimagakku.  Paasisaqarusukkuit

Nipisat suaat suliamullu attuumassuteqarpallaarneq. Qanoq isumaqarpat?

Suliamut attuumassuteqarpallaarneq qanoq isumaqarpa aamma Kim Kielsenip eqqartuussissusilerisumut naalakkersuisoqarfiata nammineq toqqagaanut paasissutissanik tunniussiumannginnera paasissutissanullu Inatsisartut tunniussinnginnera ilungersunartuuppat? Oqaatsit paatsuugassaanngitsut inuiannaallu paasisinnaasaannik oqaatigeriatigu: Nipisannik pisassiissutit pillugit suliaq ilaatigut Kim Kielsenip angallataanut nipisanniartumit attartortitaanit aalisarneqartussat – peqatigitillugulu angallataa sumiiffimmi nipisannik pisassiissutinik qaffaanermik Paasisaqarusukkuit

Kræftimik napparsimasut inigisaminnit anisitaasarput

Innuttaasut napparsimasorujussuit Danmarkimilu katsorsartittut pillugit suleriaatsit aaqqittariaqarpagut. Meeqqa kræftimik sivisuumik napparsimasut angajoqqaavi assersuutigalugu Kalaallit Nunaanni angerlarsiffeqarunnaartarput Danmarkimullu nuullutik. Nunatsinni ikiorneqannginnertik pissutigalugu. Napparsimaneranni ikiortariaqarpagut, aningaasarsiassaannik taarsiiffigalugit, nappaateqarneranni ineqarnermut tapersiiffigisinnaanngortillugit aamma sulinermut atassuteqarpat siumut utimullu ingerlanissaannut. Ilaqutariit ilaat meeqqap napparsimasorujussuup qatanngutaaniissanerlutik meerarluunniit Paasisaqarusukkuit