Ilimanngisatsinnik tunillatsittoqarsimasinnaanera sillimaffigalugu tunullatsittut siulliit tunillaannginnissaat iluatsipparput. Virologit upperissagutsigit nunani sanilitsinni arlalinnik tunillatsittoqaqqissaaq, Asiamilu tunillaanerit aallartiffianni aappassaanik tuniluuttoqalerpoq.
Peqqissisutut siusinnerusukkut nalunaarutigineqarnikut napparsimaqqilerput, virussilu timimi atuuteqqilersoq avataaniittuniilluunniit tunillaaneq pissutaanersoq suli ilisimaneqanngilaq.
Taamatut pisoqarnera nunarpassuarni kapuummik katsorsaammilluunniit atorneqarsinnaasumik pimoorullugu nassaarniartoqarpoq. Taamaattunik peqalernissaanut ukioq ataaseq ingerlasinnaavoq, tamannalu kinguneqarpoq siullermik virusimik tuniluuttoqarneranit suli sakkortunerusumik aappassaanik tuniluuttoqassanngippat ileqqutta allanngortinnissaat paasisariaqarparput.
Siornatigutulli ajornartorsiuteqarpugut, misissuinerit pinnagit.
Peqqissaanermik suliaqarnermi ajornartorsiutiginikuusatta asserluinnaannik ajornartorsiuteqarput, nunatsinni nammineq misissuisinnaanerput pinnagu. Nunatsinni nakorsaanerup paasissutissiissutigaa misissuissutit tikisinneqartussat atorlugit aamma akiuussutissaqarnersoq aamma misissorneqarsinnaasoq. Taamaasilluta inuit coronavirusimik nappaateqarsimanersut nunatsinni nammineerluta misissuisinnaassaaut aamma Covid-19-eqarsimasinnaanerat misissorsinnaallugu.
Maannamut ajornartorsiutaajuaannarsimasututut peqqinnissaqarfimmi naammassisaqarsinnaassutsimik ajornartorsiuteqarpugut, siullermiillu tunillaasoqarsimanerata tuniluuteqqinnginnissaanik iliuatsitsinerput pissutigalugu tamanna kinguneqarpoq aqqutissamik toqqaasariaqartugut siunissamullu ersarissumik periusissiaqarluta.
Tunillaattuuttoqarsinnaanerata iliuuseqarfiginissaa anguniarsinnaavarput, tamannalu nunatsinniit napparsimasunik angallassisinnaaneranut annertoorujussuarmik piginnaasasaqarnissamik aammalu tunillaattuuttoqarussuarnissaata qanoq iliuuseqarfiginissaannut Danmarkimut isumaqatiginninniarnissaq ersarissujussuarmillu periusissiaqarnissamik Arktisk Kommandomut isumaqatiginninniarnissaq pisariaqarlutik.
Imaluunniit aalajangiisinnaavugut nunatsinnut angalasoqarnerani aallartoqarneranilu sakkortoorujussuarnik killilersuinikkut sapinngisamik tuniluutitsinngitsoorniassalluta. Tamanna aamma kinguneqassaaq misissuisarnerit amerlineqarnerannik inuillu Coronaqarnermik misissortinnissamik mattussaanissamillu annilaangagisaqarsinnaasut iliuuseqarfigineqassasut.
Inassuteqaatigaarput akunnittarfinnut matoqqasariaqartunut tamanna pillugu isumaqatigiinniartoqassasoq.
Suleqatigiissutsisunit qanoq iliortoqarsinnaaneranik siunnersuutigut partiini siuttunut ullualuit qaangiuttut nassiunnikuuvagut. Imaluunniit: marsip aallartinnerani isumagut uteqqippagut, aammaalluta:
Sunut tamanut piffissamut sivisuumut aaqqiissutit:
Isumaqarpagut aaqqiissut imatut isikkoqarsinnaasoq, oqallisiginissaannulli ammalluta:
1. Nunatsinnut angalasinnaanermik piffissami suli sivisungaatsiartumi sakkortuumik killilersuisssaagut. Ukiut marluk tikillugit sivisussuseqarsinnaavoq – Tamassuma kingunerissavaa inuit Københanvimit Islandimilluunniit angalaniartut covic-19-eqarnersut misissorneqartarnissaat. Tulluillugu ullut marlussuit Kangerlussuarmiissapput imaluunnit nunatsinnut tikinnermi mattussivimmi nakkutigineqassallutik, misissuinermilu tunillatsinneqarsimannginnermik kukkusumik takutitsinerit pinaveersaarniarlugit missoqqillugit. Misissuinerup siulliup tulliatalu akornanni sivikinnerpaamik tiimit 78-iussapput. Tunillatsinneqarsimanngitsutut paasineqaranik killilersorneqaratik angalasinnaassapput.
Tamanna atuutissaq timmisartumik angalasunut, kilisaatini angallatinilu inuttanut nunanit allanit imaluunniit Danmarkimit Savalimmiuniillu nunatsinnut angalasunut. Nunatsinnut angalasut tamatuma kingorna sapaatit akunnerini pingasut sapaatip akunneranut ataasiarlutik misissoqqinneqartassapput. Tamassuma saniatigut annertunerusumik qulakkeerinnissinnaassagunanngilagut.
Soorunami pisariaqassappat tunillatsissimasunik annertuumik paasiniaasassaagut.
Taamaalilluni napparsimasunik angallassinerit napparsimasullu iliuuseqarfigineqarsinnaassapput.
2. Inuit amerlasoorpassuit Covid-19-imik msissortarlugit malitseqartitsissaagut, siullermillu tuniluuttoqarnerani 1005-it tunillatsissimanngitsutut qulakkeersinnaannginnatsigit siunissami akiuussutissaqartoqarnera aamma misissortariaqartassavarput, tassani inuit paasineqaratik nappaammik atuisimanersut. Taamaaliornikkut nutaanik tunillaattuuttoqalissappat eqqortumik tamanik takunnissinnaassaagut.
3. Nunatsinnut angalasunut najukkani TAMANI immikkoortinneqartunik ineqarlit. Umiarsualivinni, mittarfinni angalanermilu ornitami; illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit.
Sulisut nassatanik passusisut isumannaallisaanermi atortoqassapput illersuuteqarlutillu, aamma sulisut misissuisartut inuilluunniit peqqissusaannik misissuisartut tunilaatseriaannaasut. Taamaammat nunatsinnut angalanermi piffissami mattussiviusuni naleqquttumik atortoqartuni tunillatsissimannginnissaat qulakkeerneqartariaqarpoq. Taakkunani eqqiaasartut ullut tamaasa perusuersartarfiit, innaallagissat ikittaataat, eqqakkat atortullu qaavi tamaasa bakteriaajartassavaat – illersuutinillu atugaqartassallutik.
Tamassuma kingunerissavaa illoqarfinni mikisuni nunaqarfinnilu tunillatsinnissamik annilaangassuteqartoqannginnissaa, peqqissaavinnilu sulisut ikitsuararsuutut tamassumunnga piffissamik atuissanatik allanillu tunillaariaannaassanatik.
4. Inunnik Covic-19-imik siusinnerusukkut tunillatsinnikuusunik sapaatit akunneri tamaasa misissuisarneq, taamaalilluta nappaalasoqariaannaaqqinnera pinngitsoortinniassagatsigut, peqatigitillugulu kingusinnerusukkut malittaasunik soorlu puaat sulisinnaanerisa annikillinerannik, ilup atortuisa ajortissimanerannik misissuiffigisarlugit.
5. Napparsimavinni immikkut isaarialinnik immikkoortinneqartunik immikkoortortaqarneq Covic-19-illu iliuuseqarfigineqarnissaanut illersuutit. Taamatullu assartuutit napparsimasunik assartuereeraangata eqqiarneqartassapput. Isumaqarpugut nunarsuarmi sulisut amerliartgortut annertuumik tunillanneqariaannaasut allanut sanilliullutik napparsimaleriaannaasartut. Tamanna soorunami eqqoriaaneruvoq, kisiannili napparsimaleriaannaanerat sianigissavarput. Sulisugut paarissavagut.
6. Danmarki Savalimmiullu peqatigalugit Covid-19 pillugu misilittakkanik sukumiisumik atajuartumillu paarlaasseqatigiittarnissaq qulakkeertariaqarparput kiisalu nunarsuarmi oqallittarfinni peqataalluta imaluunniit politikkikkut suleqateqarnikkut taakkunannga paasissutissanik pissarsisarnissarput qulakkeerlugu. Covid-19-ip sukkasoorujussuarmik tuniluunnera pillugu paasissutissaqarnissaq pingaartuuvoq, inuillu ikitsuinnaat tamassuminnga suliaqarsinnaapput, taamaammat tamassuma atajuartumik oqallittarfiunissaata ilikkarnissaa isumatusaartumillu atornissaa pingaaruteqarpoq, taamaalilluta nunarsuarmit nutaarsiassanik misilittakkanillu pissarsisarniassagatta. Eqqaamallugu nunatta avinngarusimasuunera pissutigalugu sapaatit akunnialunnik maannamut siuarnikuusugut, avinngarusimanerlu taanna atorluassavarput.
Aamma suleqateqarnikkut bakteriaajaasarneq teknologiillu nutaajusinnaasut pillugit Danmarkimit Savalimmiuniillu paasissutissaqarnissaq qulakkeersinnaavarput, assersuutigalugu Covid-19-ip bakteeriai sukkasuumik suujunnaartinnissaannut teknologi eqqumaffigalugu, aammalu napparsimavinni uninngavinni, utoqqaat illuini napparsimavinniluunniit peqqissaavinnilu atorsinnaasatsinnik ingerlaavartumik nalilersuisarluta. Tamanna pissutissaqarluni sukkasuumik ineriartortinneqarpoq.
7. Suut iliuuserineqassanersut periusissiallu suut malinneqassanersut kiisalu ikiorsiissutissat suullu ingerlaavartumik aaqqinneqartassanerigut ammasumik ersarissumillu paasissutissiisarneq. Politikkikkut aamma peqqissaanermik suliaqarnermi.
Tamanna piffissami kingullermi atorneqaleriartorpoq, partiini siuttut akuttunngitsumik ataatsimiittarneri iluaqutigalugu. Kisiannili innuttaasut, politikkinerit allallullu Covid-19 pillugu annertunerusunik paasissutissaateqartut peqataatinneqartarnissaat pisariaqarpoq pingaaruteqarlunilu.
Taamaaliorsinnaalerutta kalaallisut, danskisut tuluttullu paasissutissiisarnissaq pingaaruteqarpoq. Tamassumunnga pissutaavoq tuniluuttoqarnerani innuttaasut ilisimasaqarnissaat pingaaruteqarmat innuttaasullu tassani peqataammata.
Taamaaliornikkut annilaangassuteqartarneq aamma annikillisinneqassaaq tusagassiuutinullu pitsaasumik paasissutissiisarneq qulakkeerneqassalluni, taamaalillutik namminneq tassani suliassatik pitsaanerusumik iliuuseqarfigisinnaaniassammatigit. Tamanna piffissami maannakkut atuuttumi pingaaruteqarpoq pisariaqarlunilu.
8. Ingerlasiviit kommunillu kiisalu pisortat sulisoqarfiit allat – tassunga ilanngullugit pisortat suliffeqarfii ingerlatsiviillu imminnut pigisut – apeqquteqarsinnaanerat akissutisisinnaanerallu isumagineqarli. Misilittakkat paarlaassutigineqartarnissaat isumagineqarli naalakkersuisoqarfinnillu suliamut attuumassuteqartunut apeqquteqarnissamik periarfissaqarnissaq isumagineqarli. Taaamaaliornikkut eqaatsumik ingerlaavartumillu aqutsinissaq qulakkeerneqassaaq.
Suliffeqarfinni oqartussanilu pitsaasumik – sukkasuumillu – qanoq attaveqartoqartarnissaa kommunit aamma Namminersorlutik Oqartussat namminneq aalajangissavaat.
isumaqarpugut taamaaliornikkut ammalluinnartumik inuiaqatigiinni ingerlatsinissaq nakkutigineqarsinnaasoq, ilisimavarpulli inuussutissarsiutit immikkoortuisa ilaat piffissami sivisoorujussuarmi eqqugaassasut. Tamassuma kingunera allatut ingerlatseriaaseqarnissaat piffissamiluunniit sivisuumi ajornartoornermi ikiorneqarnissaat.
Kisianni suliffeqarfiit aningaasaqarnerlu pillugit kingusinnerusukkut saqqummiissaagut, siullermilli isumaqarpugut inuiaqatigiinni tuniluunneq pillugu piffissamut sivusoorujussuarmut periusissiaqarnissaq piareersimaffigisariaqaripput.