Asasakka inoqatikka.
Qinnugaassi napparsimalerussi, nunatsinnut tikeqqammerussi napparsimanermillu takussutissaqarlusi isumaqarussi mattugitsi.
Coronap ajoqusiinerata nunarsuullu sinnerani misilittakkat takutippaat virusi una tuniluutipallattartoq inuillu napparsimalinnginnerminni napparsimanermullu takussutissaqannginnerminni tunilaasartut.
Inuit sukkortut, timiminni nappaatinut akiuussutissaqarnermik ajornartorsiuteqartut, inuit aavisa naqitsinerat qaffasissoq inuillu timiminni allanik nappaatillit virusimut allanut sanilliullutik akiuussitissakinnerupput.
Qinnuigaassi paaqqinniffinni, utoqqaat illuini napparsimavimmilu ilaquttasi ikinngutisilu paarnagit.
Napparsimaninnik takussutissaqaruit NAPPARSIMAVILIARNAK, peqqissaavimmut oqarasuaatikkulluunniit paasiniaavimmut sianerit.
Corona utoqqarnut timimikkullu sanngiitsunut ULORIANARTORUJUSSUUVOQ.
Nunarsuup sinnerani naalakkersuisut tamarmik uivertitsiniaratik kingusinaarlutik iliuuseqarnikuupput
Nappaalli pinngitsoortinniarneqassaaq. Nunarsuarmi sukkasoorujussuarmik tuniluuppoq Europalu virussimik nappaateqarfigineqarnerpaatut maannakkut taaneqarpoq.
Danmarki sukkanerpaamik sakkortunerpaamillu nappaalaffiuvoq, nunami innuttaassut amerlassusaannut sanilliullugu nappaatip atugaanera tunngavigalugu. Pinngitsoorsinnaanngilarput, annikillisissinnaavarpulli.
– Pinngitsoorneqarsinnaappat, taava aamma sooq pinngitsoorniassavarput?
pissutigalugu peqqinnissaqarfipput killilimmik piginnaasaqarfiummut tuniluunnerlu pinngitsoortikkutsigu napparsimanerpaat amerlanerpaat ikiorneqarsinnaapput.
NAPPARSIMARULUTTOQALISSAAQ. Inuunermut naviarnartumik napparsimasut amerlanerpaat virusimit toqquteqannginnissaannik periarfissitsigit.
Napparsimanani nappaammilluunniit qaangiingajalerluni tunillaasoqarsinnaavoq. Ajornartorsiut tassaavoq nappaatip uuma tuniluuttartorujussuunera, atortut qaavannit qanilluni attaveqarnermi atuleraannilu qaangeruminaattarluni.
Imaassinnaavoq taamatitsinissaq 2 meterinillu immitsinnut qanillinerunngissarput pillugit inassuteqaat siulliullutit pimoorukkukku sianiitsutut misigisimasutit. Imaassinnaavoq angerlarsimaffinniit suliguit ilerasuttutit. Imaassinnaavoq meeqqavit angerlarsimaannarnissamik akuersisinniarnissaat ajornartorsiutigigit.
Neriorsussavassi sapaatit akunneri marluk qaangiuppata inassuteqaatit taakku malissimagakkit iluatsitsissutut misigisimassasutit.
Isumaqarpunga katsorsuuttoqanngivissasoq, isumaqavippunga atuarfiit, meeqqeriviit, filmertarfiit, isiginnaartitsisarfiit, sungiusartarfiit, cafet neriniartarfiillu matuneqartariaqartut. Neriuppunga ullumikkut kingusinnerusukkut tamanna nutaarsiassaassasoq.
Nalunngilara aningaasanik annaasaqartoqassasoq. Isumarpungali sapaatit akunneri marluk-
pingasut qaangiuppata inoqatigut virusimik nutaamik napparsimarujussuarnerat pissutigalugu iliuuseqarsimannginnerput ugguaatigissagipput. Uivissanngilagut, maannakkulli iliuuseqassaagut.
Mianersoqqussut una nammineq akisussaaffigaara, isumamali anninnissinnaanerlugu nalunngeqatiginnissusera isumaliuginikuuara.
Taamaaliortariaqarpunga. Tuniluuttoqarnerali pissutigaluguuUivissanngilasi nunarsuullu sinnerani takuneqartutut ingasaallugu eqqanaarsassanngilasi.
Ilimagaara iliuuseqanngikkuttapisoq una ajussaqisoq.
Peqqinnissaqarfimmi, politiini, isumassuivimmi, ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni nunatsinilu tamarmi inunnuillu inuussutissanik pilersuinermi pilersuivinnilu sulisunut tamanut oqatussanullu allanut tamanut inuiaqatigiinni pisariaqartunik suliaqartunut qujanaq. Qasulerussi pisinnaasatsinnik mianerineqarnissassi isumaginiarnissaanik neriorsussavassi.
Tuniluuttoqarnera annertunerpaamik iliuuseqarfiginiarlugu maannakkut mattutissaagut naapittarnerillu annikillisillugit.