Ulluinnarni niuernermi nammineq nerisassiat siuarsarneqarnissaasa oqallisiginerani, kikkut sinaakkutinik aalajangersaasarnerat pillugu tusatsiakkat imaaginnavipput.
Nunatsinni nerisassiornermut tunngasut Kalaallit inatsisaanni aalajangersarneqartarput. Danmarkimili nerisassianut tunngasut EU-p Danmarkillu inatsisaanni aalajangersarneqartarput.
Danmarkimi kalaallinut ajornarsigaluttuinnarnikuuvoq kalaaliminernik pissarsinissaq, pissutaalluni EU-mi inatsisit sakkortusigaluttuinnarnerat.
Danskit naalakkersuisui suleqatigisariaqarpagut EU-mi immikkut aalajangersakkat allanngortinniarlugit sunniiniarnitsinni, kalaallit, kalaallit illuutaasa napparsimasullu angerlarsimaffiisa ajornannginnerusumik kalaaliminernik pissarsisalernisaat pillugu.
Aamma sulissutigisariaqarparput kalaallit tunisassiaasa mamartuliasalu aamma naalagaaffeqatigiinni pisiarineqarsinnaalernissaat. Tamatuma nerisassanut kulturitta immikkuullarissup takutinnissaa periarfississavaa, tassa itsarli nerisarsimasatta aammali kalaalimerngit kalaallit igasut ineriartortissimasaat.
Suliniutit tamakku pingaaruteqartussaapput kalaallit Danmarkimiittut Kalaallit Nunaannut kulturikkut Kalaallit Nunaannut qileruteqartuassappata.
Najukkami annikitsumik tunisassiornissaq pitsanngorsarneqassaaq aamma piviusorsiortumik tunisassiorfinnik pilersitsisoqartalissaaq, kalaallit piniartut iluaqutissaannik aamma nunatsinni niuerneq kiisalu najukkami pisuussutit qanittumiittut atorluarnissaannut periarfissiissaaq.
Assersuutigalugu puisi aamma avammut tunisassiarineqarsinnaanera EU qulequtaapput misigissutsinik attuisartut. Tassani pingaaruteqarpoq Bruxellesimi aamma EU-mi sunniiniartarnissarput aamma soorlu ilisimaatsuunermut akiuuttarnissatta ingerlaqqinnissaa pingaaruteqarpoq. Danskit naalakkersuisui suleqatigalugit taamatullu atorfillit suleqatigiinerat aqqutigalugu, tassuunaqqullugu nunarsuup sinnerani puisip nioqqutigineqartalernissaa aqqutissiuutissavarput.
Suleqatigiissitsisuni tamanna sulissutiginiarparput.
Kim Lyberth, Folketingimut qinigasanngortittoq, Narsaq.