Nunanut allanut nukittunerusumik politikkeqarnissamut piffissanngorpoq

Suleqatigiissitsisuni qinigaatitatsinnut suliakkiissutiginiarparput Kalaallit Nunaata ilittalu qaninnerulernissaat, aamma Danmarkimut USA-mullu, nunatta iluani pissutsit eqqarsaatigalugit aamma Folketingimi. Sunnguakkulluunniit akorngutissaaartinneqanngilaq  nunanut allanut tunngasut pillugit Kalaallit Nunaata isumatigiinniarnernut akuusarnissaa, nunarput pineqartillugu. Kalaallit Nunaata Danmarkip USA-llu 2004-mi Igalikumi isumaqatigiissut atsiorpaat qularnaarlugu Kalaallit Nunaata nunanut Paasisaqarusukkuit

Inuussutissalerinermut oqartussaaffik naliginnaannaq eqqartornerqarpoq – atagu iluarsiilaarlanga:

Ulluinnarni niuernermi nammineq nerisassiat siuarsarneqarnissaasa oqallisiginerani, kikkut sinaakkutinik aalajangersaasarnerat pillugu tusatsiakkat imaaginnavipput. Nunatsinni nerisassiornermut tunngasut Kalaallit inatsisaanni aalajangersarneqartarput. Danmarkimili nerisassianut tunngasut EU-p Danmarkillu inatsisaanni aalajangersarneqartarput. Danmarkimi kalaallinut ajornarsigaluttuinnarnikuuvoq kalaaliminernik pissarsinissaq, pissutaalluni EU-mi inatsisit sakkortusigaluttuinnarnerat. Danskit naalakkersuisui suleqatigisariaqarpagut EU-mi immikkut aalajangersakkat Paasisaqarusukkuit

Qanoq Danmarkim suleqatiginiarsinnaavarput?

Suleqatigiissitsisuni taligut nakkartinnaveerpagut inunnik isumaginninneq pillugu amerlanerussuteqartut akuerimmassuk Danmark suleqatiserineqassasoq. Kisianni tassunga atatillugu qanorpiaq iliussaagut? Aajuku uangut isumarput naapertorlugu iliuuserineqarsinnaasut: Isumagitigu ikiuinerup kingunerisa sivisuumik atanissaat Isumagitigu Kalaallit Nunaanni tarnip pissusaanut immikkut ilisimasalinnik, sociologinik aamma ilisimatuunik uangut kulturitsinnik tunuliaqutalinnik eqqarsaqatigiittoqarnissaa suleqatigalugit Paasisaqarusukkuit

Sumiiffinni ulorianartorsiorfiusuni politeeqarnerulernissaq ikiuuttarnissarlu pillugit Danmarkimik suleqateqarnissaq

Danmarkip Kalaallit Nunaat, kommunillu suleqatigalugit nunaqarfinni illoqarfinnilu ulorianartorsiorfiusuni politiit amerlisariaqarpai. Assersuutaalluarsinnaavoq Tasiilaq aamma soorlu Qaanaaq illoqarfiillu allat pisariaqartitsiffiusut. Nunarput tamakkerlugu meeraqarpoq ulorianartorsiortuni. Oqaatigineqarpoq: Meeqqat naamaartartut. Meeqqat akornanni haship ajornartorsiutaanera alliartortoq. Imminut toquttartut allaat ukiukittuaqqat akornanni amerliartorput. Inuusuttut pinerluttartut amerliartorput sumiiffinni Paasisaqarusukkuit

Meeqqat inuusuttuaqqallu ikiorneqartariaqarput. Massakkut! 

Ullumi Inersuarmi meeqqat ikiorneqarnissaat pillugu oqaaseqaasiarput: Kangiani, Kalaallit Nunaatalu sineriaani meeqqat ikiorneqarnissaat tunngavigalugu Naalakkersuisut Danskit Naalagaffiannut ikioqqullutik saaffiginnissuteqassasut Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut. (Inatsisartunut ilaasortat Partii Naleraq, Demokraatit, Atassut, Suleqatigiisitsisut aamma Inuit Ataqatigiit) Oqalugiarnerit nipilersuutitut ipput, nipilersuutip imaata nuannernersaa unillatsiarnermi Paasisaqarusukkuit

Kangiani, Kalaallit Nunaatalu sineriaani meeqqat ikiorneqarnissaat tunngavigalugu Naalakkersuisut Danskit Naalagaaffiannut ikioqqullutik saaffiginnissuteqassasut Naalakkersuisut peqquneqarnissaannik Inatsisartut aalajangiiffigisassaattut siunnersuut

Aalajangiineq qaqutigoorluinnartoq: Partiit tallimat ataatsimoorlutik Naalakkersuisut peqquaat meeqqanik ikiuiumaneq akuerissagaat. Kiisami partiit paasivaat  meeqqat ikiorneqarnissaat pillugu Naalagaaffeqatigiinnut ikiortissarsiortariaqarnitsinnik isumaliutersuuterput, akuersillutillu. Kiisami partiit suleqatigiilerput,suminngtaanneerneq apeqqutaatinnagu, asuli oqalukkunnaarlutik aamma piviusorsiunngitsunik takorluuijunnaarlutik. Kiisami iterput. Matumuuna ataatsimoorluta nalunaaruteqarsinnaalerpugut, taannalu nalunaarut partiitut pilersinneqaqqaarattali piviusunngortikkumallugu sulisimavugut. Paasisaqarusukkuit