UKA2018/21
Tillie Martinussen
Uunga siunnersuut: Nuummi aamma Ilulissani nunani tamalaani mittarfiit kiisalu Qaqortumi nunap immikkoortuani mittarfiup sananeqarnissaannut, ingerlanneqarnissaannut aningaasalersorneqarnissaannullu sinaakkutissatut piumasaqaatit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2018-imeersoq.
(Ineqarnermut Attaveqaqatigiinermullu Naalakkersuisoq)
Suleqatigiissitsisuni isumaqarpugut attaveqarnikkut ineriartortitsinerup nammineq piffissaq ungasinnerusoq isigalugu ineriartorneq pilersikkumaaraa. Piffissap sivikitsup ingerlanerani soorunami siuariartoqarnera malugiumaarparput, ukiulli qulit, 20-t, 30-lluunniit siumut eqqarsarutta siuariartornissaq qularnaarumallugu suliniutinik aallartitsisariaqarpugut. Kisianni sunik tunngaveqarluta taama oqarpugut?
Misilittakkat tunngaviulluarsinnaapput:
Nuttarnissamut kiffartuussinerit inuit nuttarnerunerannik kinguneqarnikuunngillat, suliffissaaleqisoqarfinnut naak ukiorpassuarni taamaannikuugaluartoq. Ilumoorpoq periarfissat ullumi atorluarneqarnerulaarmata siusinnerusumut naleqqiullugu, kisianni pissutaagunarpoq pissusissamisoortumik nunap iluani nuttarneq soorlu aamma nunani allani taamaattoq.
Avammut tunisassiortorput, aalisarneq, imatorsuaq alliartornikuunngilaq, pissutissalimmik, kisianni immaqa RAL atorlugu imaatigut angallaviit nutaat atulerpara akit immaqa appaallatsinneqarsinnaaqqooqaat taamatullu aamma silaannakkut angallanneq allanngortinneqarsinnaavoq imminut akilersinnaanerulersillugu. Kisianni allanik periarfissaqanngikkallartilluta, tassa imaani aalisakkat amerlanrunngikkallartillugit aamma soorlu Nunanut allanut politkki pillugu nassuiaammi takugipput, nunarsuami kiffaanngissuseqarluni niueqatigiinnissamut isumaqatigiissutinit ulorianartorsiortinneqarallartilluta aamma killeqarpoq pineqartumi qanoq siuariartitsisinnaassuseqarnerput.
Tassa siunissami siuariartornissamut tunngaviussapput takornariaqarneq inuutissarsiutillu nutaat. Ukiuni 30-ni kingullerni taakku eqqartortuarnikuuagut taamaakkaluartoq ukiut qulit aqqaneq marluk kingulliit ingerlanerini tusarfiginikuunngilagut.
Siuariartornissaraluatsinnut aporfigisartakkagut pingaarnermik allanik peqquteqarsimassapput, taamaattumik innuttaasut sullivinnik nutaanik pilersitsineq ajorput nuttarnerlu ajorlutik suliffissamik ujaasillutik kiisalu taamaattumik pisinnaasut tamarmik suliffeqarnerup iluani peqataaneq ajorput.
Paasiniarneqarnikuupput misissuinerpassuit atorlugit. Ilinniarsimassuseq amingaataasoq oqaatigineqarpoq, inuttut atukkat artornartuuneri pissutaatinneqarput, inuit isertitakittut ulluinnarni aningaasaatiminnik naammattusaariuartariaqarneri, sulinissaq pisortanit pilersorneqarnermut taarsiullugu, inissaaleqineq, nunaqarfinni suliffeqarfiit amingaataanerat il.il.
Kikkut tamaasa qarsutiinnarlugit mittarfiliortiternissamut ullumi akuerineqartussamut taputartuullugu siuariartornissap eqqartorneqarnera taamaattumik eqqumiikujuppoq.
Qularutissaanngilaq aningaasat taama amerlatigisut massakkorpiaq atorneqarpata, inuit mittarfiliorniartut akilerumallugit, akunnittarfinnut akiliiniarluni il.il. soorunami massakkorpiaq siuariartoqassaaq. Taamaakkaluartorli akiligassaq aamma kingusinnerusukkut akilerneqartussaavoq.
Tunngaviusumik apeqqutit akineqanngillat patajaatsumik business casenik aallaavillit.
Deloittep nalunaarusiaani sutigut tamatigut tikkuarneqarpoq ilaasut amerlassusilerneqarnerannut tunngaviusimasoq “pioreersunik tunngaveqarluni taggiineq” taamaattumillu ilaasut ukiumut 2 %-nik amerleriartarumaartut. Kisianni pisariaqarpoq isummerfigissallugu angallannermi atlantiku qulaallugu timmisartunut mittarfissuat ataasiinnaap sinneqartoorutilimmik ingerlannissaa. Tamannalu pissutaalluni Kangerlussuarmi mittarfik annikillisinneqassaaq aamma Narsarsuarmi kiisalu pissutsit allat periarfissatut qiviarneqartariaqarput tassalu NATO-p Danmarkillu Kangerlussuarmik atuijuarnissaat. Tamanna suli iluamik paasisaqarfigineqanngilaq.
Aamma suli paasinngilarput akikinnerussanersoq mittarfiit marluk pioreersut tallineqarnissaat, aaqqissuussinerlu taamaatsiinnarlugu, kisianni mittarfiit annikillisassat annertusisassallu aalajangiiffigereerpagut, timmmisartut suluusallit assigiit pisiarisinnaanngorlugit, mittarfiit pioreersut aaqqissuussaanerat akiilu pitsanngorsarumallugit.
Qanoq taarsigassarsisariaqassanerluta naatsorsornikuunngilarput illoqarfinnut mittarfittaarsimasunut angalasussat kiffartuuttassagutsigit kiisalu sanaartornerup nalaani sulisartunut kiffartuussisussat ilinniarsimasut kiffartuussisartut, perorsaasut, peqqinnissaqarfimmi sulisut qassit tikisissanerlutigit aamma naluarput kiisalu sulisartut taakku allaneersut sumi najugaqassanersut.
Ilinniarsimasunik naammattunik soqanngereerpugut, taamaattumik tikisitat amerlisariaqassapput – aamma taamaanngitsoorsinnaanngilaq takornariaqarnermi, siuarsarneqangaatsiartussatut isumaqarfigineqartumi.
Taamaakkaluartoq suliartortunut malittarisassat sukatertuarpagut inatsisinullu allanut tunngatillugu suliffiutillit tusaanngitsuusaartuarlugit – tamakkulu ataqatigiinngillat. Paarlattuanik mittarfiliornernut atatillugu sulisartut nuuttariaqartussat/tikisinneqartariaqartussallug eqqarsaatigalugit iluarsippallattarnerit ingerlapput siunissaq qissiminnguassanagu.
Tamakku ajornartorsiutitaqanngitsumik ersarissarneqarsinnaasimagaluarput juunilu aallartittumi oqallinnermut ilaatinneqarsimasariaqaraluarlutik. Tamakku tamaasa pillugit pilersaarutit pitsaasut saqqummiunneqarsinnaasimagaluarput, ataasinnguarlu ulloq manna tikillugu suli takunngilarput.
Taamaallaat nalunaarutit, allattukkat takuagut ilaat pinnagit isertuussaammata, tamanillu takuneqarsinnaanatik. Naalakkersuisut ataasiaannaratik oqaatigaat mittarfissat pillugit oqallinneq ukiorpassuit ingerlasimasoq, taamaakkaluartorli qulaani taasatsinnut akissutissat aaqqiissutissalluunniit takunngisaannarnikuuagut.
Naalakkersuisut iluamik isummerfiginikuunngilaat aalajangiinissamut angisoorsuarmut, siunissamilu ukiorpassuarni aningaasaqarnitsinnut sunniuteqartussamut, Inatsisartuni ilaasortat tamarluinnarmik tamakkiisumik peqataatinneqarsinnaasimagaluarneri. Ajortumik pisoqarsinnaanera Kalaallit Airports A/S-mut miloriunneqarpoq Landskarsi akiliisussamaatitut inissillugu, tamatumali allanngortinnavianngilaa isertitaqarnissamut qularnaarisutuaassammata atuisartut akiliutissaat, taarsigassarsiat 1,3 milliarder koruunit akilersinnaajumallugit ( ukiuni 25-ni taarsersugassat ukiumut 3 %-nik ernialerlugit, tassa appasinnerpaaffissaa eqqarsaatigalugu), taarsigassarsialli qaavisigut aningaasat allat pisariaqartinneqarput tagginneqartut 1,6 mia. koruunit 3,2 mia. koruunillu akornaniittussatut.
Stress pillugu sukumiisumik misissuisoqarnikuunngilaq, qanoq tamanna Landskarsimut kinguneqassava, aalisakkat akii appariataassagaluarpata, aningaasarsiornikkut ajornartorsiortoqaqqileriataassagaluarpat, sulisartut avataaniik aasatta suliartik naammassisinnaassanngikkaluarpassuk imaluunniit sanaarotrneq pilersaarutit naapertorlugit ingerlasinnaassanngikkaluarpat, kinguaattoortoqartariaqarlerlunilu.
Aamma Narsarsuarmiit Kangerlussuarmiillu inuit nuuttariaqalersinnaasut nuutinneqassappata tamatumap qanoq akeqarumaarnissaa misissorneqarnikuunngilaq, sumut nuutinneqassappat aamma meeqqeriviit sorliit perorsaasullu kikkut taakku qitornaannik paarsisalissappat, atuarfinni sorlerni meerartaat atualissappat, nuuffigerusutaanni, maannakkut mittarfiit inissisimaneri tunngavigalugit akissarsiorsimasut siunissami qanoq akissarsiulissappat il.il. sumiiffinni allani tikilluaqqusaanissaannut piareersaatit pivakka. Soorunami qularnartumik inissisimapput aamma Naalakkersuisut tulluarissagaluarpaat akisussaaffimmik tigusisuugunik, ataatsimeeqatigalugillu – ataatsimiinnerit taakku imaannaanngissagaluarpataluunniit. Qularnanngilaq qulaani pisama ilaat aaqqinneqarsinnaassajunnarsipput, kisianni sooq ulloq manna tikillugu suli iluarsineqanngillat?
Ilisimalerparput Danmarki aningaasaleeqataaniartoq aammali piumasaqartoq. Kisianni maannakkuugallartoq naluarput USA neqerooruteqassanersoq taamaallaat paasivarput Bloktilskudiseriarisartakkatta ilaa NATO-p Kangerlussuarmik atuisinnaatitaaneranut akiliutaasut. NATO-p danskillu imarsiortuisa sakkutuut sineriapput nakkutigaat aamma sakkutooqarnikkut suleqatigiittoqarpoq soorlu aamma taamaattoq nunatta imartaani angallanneq eqqarsaatigalugu taamatullu silaannakkut saassussisoqaleriataarsinnaaneranut upalungaarsimaneq, tassani Kangerlussuaq qitiusumik inissimavoq taamaattumik pisariaqalissappat aaqqiissutissanik nutaanik nassaartoqartariaqartussaavoq.
Namminersorneq pillugu inatsimmi allassimavoq nunanut allanut sillimanissamullu tunngasut imaaliallaannaq allanngortinneqarsinnaanngitsut aamma maani najugaqartugut naluarput sunik pisussaaffeqarnerluta aamma tassunga atatillugu sunik qanorlu isertitaqartarnerluta. Tassunga tunngasut tusatsiakkaat amerlapput aamma ukiorpassuarni apersuutigiloornikuuarput pi Namminersornermut Inatsimmi ilaatigut § 16 imm. 2-mi nunanut allanut sillimanissamullu tunngasoq sunik imaqarnersoq, tamanna oqallisigineqarsinnaalluaraluarpoq aamma immikkoortut allat Namminersorneq pillugu Inatsimmi, akineqarnerli ajortut.
Mittarfitoqqani saliinissaq aamma matusinermut atatillugu suliassat suli – pisortatigoortumik – isummerfigineqanngillat aamma. Ingerlatseqatigiiffinnut Kalaallit Nunaanni aningaasaleerusuttunut sinaakkutissat patajaatsut pisariaqartinneqarput kisianni immikkoortoq suli aamma akisussaaffigerusunngitsutut ipparput pissutigalugu inatsisartuni sapinngisamik amerlanerpaat isumaqatigiissinnaannginnerat suleqatigiissinnaannginnerallu pissutigalugit taamaattumik aamma isummerfigineqarnikuunngilaq qanoq ililluta tassanngaannaq aningaasaliissutissanut akisussaaleriataarsinnaanersugut qularnaarumallugu takornariaqarnermi periarfissat ingerlaannarnissaat iluatsitsiffiulluartumik.
Mittarfiit tamarmik ammaannassappata aningaasaliissutissllu suli qularnaarneqaratik soorlu aamma iluanaarutissat nerineqareersut ersarissumik kissaatigineqartutut aalajangertoqarsinnaanngimmat – aamma susoqanngilaq akiitsorujussuarnissaq eqqarsaatigalugu, taamaattumik aningaasarsiorneq eqqarsaatigalugu ajalusoortussatut isikkoqalereerpoq.
Aningaasat atukkat pissutaallutik aallaqqaammut piffissami sivikitsumik siuariaallattoqassaq kingornali ammuinnaq aallarsassaagut. Tungiuineq ulorianartorsiortinneqalereerpoq ilungersunartumillu ullumikkut inissisimalereerluni, kisianni aningaasaliissutissarpassuit, iluanaaruteqarnissamut qularnaarinngilluinnartut, pillugit tungiuineq siunissami ukiorpassuarni inuulluaqquneqartariaqalernikuuvoq.
Aatsitassarsiorneq eqqarsaatigalugu tupinnartumik pisoqarnissaa ukiorparpassuani utaqqiuarsimavarput, guultisiorneq, imermik nioqqutissiorneq, nukimmik mingutsitsinngitsumik avammut tunisassiorneq, inuussutissanik avammut tunisassiorneq, diamantinik rubininillu avammut tunisassiorneq, saviminissamik aatsitassanillu uranitalinnik avammut tunisassiornissaq, oqarasuaateqarnikkut inissanik avammut tunisassiorneq, qarasaasianut serverit inissaannut avataaniik sulisussanik tikitsitsinissaq, suliffissuaqarfiliornissaq issimik iluaquteqarsinnaasoq, takornariat amerleriarujussuarnissaat. Ullorlu manna tikillugu ineriartornissaq uaneralaannguamiittutut oqaatigineqartuarpoq. Utaqqinitsinni aqqusaarpagut aalisarnerup ajalasuungajalluinnarnera arlaleriarluni, aningaasarsiornikkut ajornartorsiornerit 80-sikkunni, 90-sikkunni aamma 00-ni.
Ataasiaannarata misiginikuuarput peqqinnissaqarfitta ilungersuanarsarnera aamma ulloq manna tikillugu ulluinnarsiutigaarput ilinniarsimasutsikku inissaqarnianikkullu kinguussaaqqanerput aamma soorlu suliffeqarneq ilinniarsimasunik naammattunik pissaqanngisaannarnikuuvoq, taamaasilluta sutigut tamatigut kiffartuussinikkut kinguaraluttuinnarpugut eqqussorlugillu akitsuutit akileraarutillu ersinngitsuusaartut, tapiissutit il.il. takusinnaavarpulli mittarfiit nutaat suli naammassinngitsut pineqaranni aamma tamakku annkinnerulernavianngitsut. Inatsisartuni sunilluunniit isumaqatigiissuteqarsinnaanngilagut, INERIARTORNISSAQ eqqaassanngikkaanni – pissutaalluni ukiut qulit kingulliit ingerlanerini Ajutoorluinnarnissap eqqartorneqartarnera.
Taamaakkaluartoq iluarsartuussisoqanngilaq, inuutissarsiutinik nutaanik takkuttoqanngilaq taamaallaat aalisakkanik tunisassiorneq isertitaqarfiuvoq taamatullu Bloktilskudi.
Aalisakkat amerlisarlutillu ikilisarput aamma aalisakkanik tunisassiornermi akit nunarsuarmi akinit aqunneqarput. Taamaattumik maannakkut ingerlalluarnitta ingerlalluaannarnissaanut neriorsorneqarnikuunngilagut aamma sillimasersortoqarnikuunngilaq ajutoorsinnaanitsinnut – aamma misissorneqarnikuunngilaq qanoq iliortariaqassanersugut – aningaasaliissutit ajutuuvissagaluarpata. Taamaattoqariaannaareerpormi eqqortunik aalajangiinngikkutta qularnaarniarlugu mittarfiliortiternerit sinneqartoorfiunissaat taamaattoqarnissaa pilersaarutareeraluarmat.
Immikkut ataatsimiinnermi peqataanissatsinnut piareersimagaluarpugut aamma mittarfiliortiternissamut pilersaarutit allaanerit peqataaffigeqqajarpagut, aamma taamatut oqallinnernut ilaarusuppugut – inuiaqatigiit peqatigalugit misissuinerillu sukumiisumik ingerlallugit aalajangiisoqartinnagu. Saqqummiunnikuuarput allamiut aningaasaliissuteqassasut sinneqartoorutitaqartussamik, piumasaqaatit patajaannerusut piumasarinikuuagut, akuutitaqarnissaq aamma ataatsimiinerit aqqutaasimassagaluarput.
Qulaani pisup pinnginnerani. Pingajussaaneerinermut atatillugu isumaliutissiissut atuarparput tamannalu tunngavigalugu isumaqarpugut saqqummiunneqartoq maannakkuugallartoq akuerseqataaffigisinnaanagu.
Mannaku periarfissatut kingullerpaatut isigaarput naggataamik Inatsisartuni ilaasortat qinnuigissallugit partiiminnit pigineqartutut pinnatik nammineq isumartik naapertorlugu taasissasut akueralugulu immikkut ataatsimiissasugut tassanilu apeqquterpassuit akineqarsimanngitsut ilanngunneqassasut taamatullu qularnaarneqassasoq suut tamat eqqarsaatigalugit naatsorsoqqissaakkamik pilersaarummik saqqqummiussisoqarnissaa ajutoorsinnaanerit tamaasa ilanngussorlugit kiisalu aningaasalersueriaasiusinnaasut allat, illersornissamut nunanullu allanut tunngasut paasiniarluarlugit, sulisartunut neqeroorutissat tikilluaqqusinermilu pisariaqartussat kingornalu mittarfiit kikkunnit atorneqartarnissaat. Allat tamarmik misissorneqartariaqarput paasissutissiissutigineqarlutillu.
Taamaaliussangaanni sapiissuseqartariaqarpoq, neriuppugut akerliullusi taasiumaartusi taamaasillusilu qularnaarlugu angallannermut tunngasup suliarilluarneqarnerunissaa maannamut saqqummiunneqartumut naleqqiullugu.
Aalajangernikuuvugut itigartitsinatalu akuersiniarata, naggataa tikillugu neriuutigigatsigu, akissutit amerlanerulerumaartut apeqqutinut naleqqiullugu, apeqqutit pingaarutillit pillugit. Naggataa tikillugu neriuutigaarput mittarfiliortiternissaq pillugu immikkut ataatsimiititsisoqassasoq, nuna tamaat katersorsinnaajumallugu aamma aningaasaliinermut pingaarutilissuarmut Inatsisartut katersorsinnaajumallugit. Isumaliutissiissut takusinnaavarput, allaat oqallinnermi ikinnerussuteqartut oqaasii ilaatinneqanngillat, soorlumi aamma malugisinnaagipput itigartitsilluinnarusuttoqartoq – aamma isornartorsiuinerit eqqarsaatigalugit naak tutsuviginarluinnaraluartut, akineqartariaqaraluartullu.
Taamatut oqarluta mittarfiliortiternissat akuerisinnaanngilagut, naaggaartariaqarlutalu aamma neriuppugut Inatsisartut silattuallakkumaartut naaggaarlutillu angallanneq aaqqissuussinnaaniassagatsigu piviusunik anguniagaqarluta, patajaatsunik pilersaaruteqarluta malinnaasinnaallutalu aningaasaliissutinut annertoorsuarnut aamma taarsigassarsiarineqartussanut akisussaaqataaniassagatta.