Sooq siunnersuut taanna saqqummiupparput? Taamaaliorpugut ataqatigiissaarinermi ajornartorsiutit suli iluarsineqarnikuunngimmata. Qinersisartut arlallit saaffiginikuuaatigut oqaatigalugu sulerusukkaluarlutik piffissalli ilaannaani imaluunniit qajassuuttariaqartunut suliassiissutinik suliaqarusukkaluarlutik, pissutigalugu innarluuteqarnertik imaluunniit sanngiitsuunertik, sulisartuunermulli uterusupput sulillutik sapinngisartik naapertorlugu.

Napparsimasut nungullarsimasullu sulissanngillat, kissaatiginngikkunikku. Inooqatigiinni ajutuuinnissami ikiuutissat tamanut atuutissapput – pisariaqartitsisut sulisinneqaratik eqqissisimatinneqassapput. Kisianni uggornarpoq ikiorsiissutit ataqatigiinneri pissutigalugit sulisoqarsinnaaneq ajormat sulerusukkaluaraanniluunniit.

Sulisinnaasut tamaasa pisariaqartippagut aamma qajassuuttariaqartunut suliassiissutinik suliaqarsinnaasut, sulilernissamut misilitsittut perusukkunik aamma akunnialunnguani sulisarluni sulisarnermut uterniarsarisut – ineerussinnaaneq ernummatiginagu imaluunniit sulineq pissutigalugu aningaasanik ilanngartuunneqarnissaq.

Ataqatigiinngillat ajoraluartumillu piviusuuvoq uatsinnut uppernarsarneqarnikuusoq.

Taamaattumik siunnersuuteqarpugut, siunnersuuterpullu ullumi Inatsisartuni oqallisigineqarpoq partiinillu ilassilluarneqarluni taamallaat ataaseq minillugu aamma takutinneqarpoq piumassuseqarluartoqartoq naapertuutinngitsut piiarneqarnissaannut.

Qilanaarpugut ataatsimiititaliami oqallisigineqarnissaanut aamma neriuppugut akuerineqarnissaa inassutigineqarumaartoq. J

Tapersersuinissinnut qujanaq, saaffiginnissutit sapinngisannguatsinnik suliariniartarpagut aamma qineqqusaarnermi periuserput ingerlatiinnarusupparput.
Ataatsimoorluta nukittunerusarpugut.